..90%, porgandil, peedil, tomatil, paprikal, aedoal - mõõdukas 60...75%, arbuusil, melonil 50...60%. Kõrge õhuniiskuse korral moodustuvad pehmemad taimekoed ja teatud juhtudel on ka maitset mõjutavate ainete sisaldus on madalam. Reeglina on väga kõrge õhuniiskuse korral toote kvaliteet ja säilivus halvem. Kuivas õhus kasvavad tugevakoelised taimed, paksemate, väiksemate ja veepuudusele vastupidavamate lehtedega, aga samas väiksema kasvuintensiivsusega. Teatud juhtudel võib liigne kuivus viia taimeosade või kogu taime kuivamisele. Õhulämmastik otse taimede kasvu ei mõjuta, küll aga mullas leiduvate mikroorganismide kaudu (nt. liblikõielistel mügarbakterid) soodustatakse köögiviljataimedel N-toitumist. Teatud juhtudel võivad mõned gaasid olla köögiviljadele 4 kahjulikud (ammoniaak ja väävligaasid). Kui ammoniaagi kontsentratsioon õhus on 0,6%, siis tekivad lehtedele põletused, 4% puhul taim hukkub.
nende lihaomadused olid rahuldavad. Tõug on madala sigivuse, kuid hea kohanemisega söötmis-pidamistingimuste suhtes. Neid võib edukalt pidada nii karjamaal kui ka betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpsiri sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampsiri sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampsiritel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust.
ja ka nende lihaomadused olid rahuldavad. Tõug on madala sigivuse, kuid hea kohanemisega söötmis-pidamistingimuste suhtes. Neid võib edukalt pidada nii karjamaal kui ka betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpširi sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampširi sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Rümba kvaliteet on hampširitel üks paremaid ameerika tõugude seas. Eesti suure valge seatõu aretus algas 1914. aastal. Tõug on kõige arvukam Eestis läbi aastakümnete, kuid viimaste aastate ristandsigade arvu suurenemine vähendas nende osatähtsust.
1907. aastal kasvatati hämpsiri tõugu sigu juba 30 osariigis. Praegu on tõug Ameerika Ühendriikides levinud kõigis osariikides ja on arvukuselt 3. köhal. Hämpsireid aretatakse puhtalt ning käsutatakse väga edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks. Hämpsiri sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hämpsiri sead on suure kasvuintensiivsusega, käsutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga lihakehasid. Sigadel on hästi arenenud selja pikim lihas ja eriti lopsakad on singid. Lihakeha kvaliteet on hämpsiritel üks paremaid ameerika tõugude seas. Hämpsiri tõug kujunes välja Ameerika väikestes farmides ja et farmeritel puudus alguses kindel aretusprogramm, siis ei saavutatud pikka aega vajalikku edu. Tõug hakkas massiliselt levima 20. sajandi 40.-60