osa; huumus kui selline on küll defineeritud, kuid seda pole võimalik kvantitatiivselt mõõta 46. Humiinhape. On makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks 47. Rauakompleksid. Hemiin ja hemoglobiin. 48. Õhu omadused. Toatemperatuuril gaasilises olekus; värvusetu; lõhnatu; maitsetu; kokkusurutav; ei juhi elektrit; normaalne õhurõhk 760 mmHg. 49. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga. Ruumide õhusaasteained- tubakasuits, CO2; CO; tahm ja suits; NOx; SO2; lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen); asbest; radoon jne. Välisõhus- looduslikud
vähenedes lahustuvus suureneb ning metallid muutuvad liikuvamaks. 56. Huumus- orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. 57. Humiinhape- makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks. 59. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas: Red- vesinik, süsinik; Oks- hapnik, Cl 60. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Roostetamine, põlemine, hingamine. 61. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon- I etapp: ammoniaagi oksüdeerimine nitritiks: 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O→ 2NO2−(vedel) + 4H3O+ .II etapp: oksüdeeritakse nitrit nitraadiks: 2NO2− + O2 → 2NO3−(vedel)
osa; huumus kui selline on küll defineeritud, kuid seda pole võimalik kvantitatiivselt mõõta 46. Humiinhape. On makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks 47. Rauakompleksid. Hemiin ja hemoglobiin. 48. Õhu omadused. Toatemperatuuril gaasilises olekus; värvusetu; lõhnatu; maitsetu; kokkusurutav; ei juhi elektrit; normaalne õhurõhk 760 mmHg. 49. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga. Ruumide õhusaasteained- tubakasuits, CO2; CO; tahm ja suits; NOx; SO2; lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen); asbest; radoon jne
taimeosadest. Sellise lagunemise lõpp- produktid on huumus ja CO 2. Huumus on mulla kõige väärtuslikum osa. Huumus kui selline on küll defineeritud, kuid seda pole võimalik kvantitatiivselt mõõta. 47. Humiinhape on makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis on võimelised moodustama metallidega kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks: pinnases mineraalide transportimiseks. 48. Rauakompleksid:?????????????POLE KINDEL - Raud(II)sulfaat (odav ja efektiivne) - Raud(II)kompleksid: suurem lahustuvus pH vahemikus 3-7 - Foolhape (rasedusel) 49. Õhu füüsikalised omadused: - Toatemperatuuril gaasilises olekus - Värvusetu - Lõhnatu - Maitsetu - Kokkusurutav - Ei juhi elektrit - Tihedus roo= 1,226 kg/m3 (15 kraadi juures)
seotud, eristatakse humiine (seotud kaltsiumiga) ja ulmiine (raua ja alumiiniumiga). *humiin- huumuse peamine, lahustumatu komponent. Olles lahustumatu, ei ole humiin taimedele toitainena omastatav. *Humiinhape- makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama metallidega (eelkõige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed, on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks. *Raua tähtsus bioelemendina Organismi elementkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elussüsteemide talitlueks on vajalik miinimum 27 keemilist elementi: 1. bioelemendid (H, C, O, N, P, S) moodustavad 98% elusorganismide elementaarkoostisest 2. Ca2+, Na+, K+ - täitvad biofunktsioone. 3. Fe, Cu, Zn, Mn eluks hädavajalikud mikrobioelemendid. Raud on tähtsaim biometall. Tema biotoime avaldub nii taimsetes kui loomsetes organismides
annaabi.ee 
