Lämmastikuga väetada ainult kõrgekasvulisi ja lopsakaid lilli kasvamise ajal kuni juulikuuni (juhul kui ei kasutata komposti või kõdusõnnikut). Taimede pritsimine merevetikalahusega kord kuus tugevdab taimede vastupanuvõimet muuhulgas ka kuivusele ja taimehaigustele. Härmatise suhtes tundlikke püsikuid, näiteks aedflokse, pritsitakse regulaarselt merevetikalahusega. Sibullilli tuleb väetada siis, kui nad on kasvuhoos ja õitsevad. Sibullilli väetada täisväetistega kus on sees mikroelemendid seda raputada mullale taimede vahele ning katsuda seda ettevaatlikult istutuskühvliga sügavamale viia selleks ,et väetis jõuaks ruttu juurtele mõjuda. 5 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine Rododendronite väetusplaan
sisaldavad raku ehituseks vajalikke mineraalaineid; on ensüümide aktivaatorid; aitavad parandada seedekulgla mikrofloorat; aitavad organismil puhastuda jääkainetest. Saab abi unetuse ja seedehäirete, köha ja peavalu ning paljude muude hädade korral. Ravimteed sisaldavad mitmesuguseid bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, sh vitamiine ja mineraalaineid. Tervisetee valmistamiseks kasutatakse ravimtaimede lehti ja õisi. Nende parim kogumise aeg on siis, kui taim on täies kasvuhoos. Lehtede ja õite kuivatamiseks sobib soe, päikese eest varjatud ja hästi ventileeritav ruum. Taime osad laotakse õhukese kihina puhtale alusele, kus nende kuivamise aeg on 3-7 päeva. Mõnikord võib see aeg pikeneda. Kuivatatud ravimtaimi hoitakse õhukindlas nõus või paberkotis. Ravimteed soovitatakse juua vähemalt 3 korda päevas 20 minutit enne sööki. Tassitäis päevas ei anna ega saagi anda soovitud tulemust. Ravikuuri pikkus on tavaliselt 3 nädalat, siis
metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad lepalehti auklikuks hundpoi (Melasoma aenea) ning lepapoi (Agelastica alni) tumesinakad mardikad ja nende mustad vastsed. Leheservadesse süvendeid närivad mitmed mardikad kärsaklaste (Curculionidae) sugukonnast. Mõnemillimeetriseid punakaid pahkasid lepalehtede pealispinnal põhjustavad lepa-pahklesta (Phytoptus laevis) noored lestad, noortel kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni) vastsed, põhjustades võrsete ja lehtede kattumist hallika kirmega. Lepalehti rullivad kokku mardikate hulka kuuluv punane keerukärsakas (Apoderus coryli), mähkurite hulka kuuluvate liblikate röövikud, samuti keerukoide (Gracillaria sp.) vastsed. Seenhaigustest esineb hallil lepal sagedamini tüvedes südamemädanikku põhjustav
annaabi.ee 
