nukleiinhapped.Polü sahhariidid-Tselluloos on taimede peamine ehitusmaterjal.Kitiin on putukate ja koorikloomade kestade põhik oostisosa.Tärklis on energia ja toiduainete talletaja.Valgud osalevad rakkude ainevahetuses ja elutegevuses.Nu kleiinhapped,näiteks DNA.Argielus on tuntuim polüetüleen,mida saadakse eteeni polümeerimisel.Polüm.liituvad üksikud eteeni(C2H4)molekulid ja mood.polümeeri,mida nim.polüetüleeniks,kasutatakse isolatsioonimaterjalina, valm.kilet kasvuhoonele,mahuteid, pakkematerjale,tuube,mänguasju.Polümeeride eelisomadused-väike tihedus ,veest kergemad,ei korrudeeru,ei juhi elektrit.Miinused-vähene temp.kindlus,vananemine,looduse saastamine.Lo od.kiud-taimse/loomse päritoluga.Keemilised kiud-saad.lood.kõrgmolekulaarsetest ühenditest/sünteesitakse.Teh iskiudained-saad.lood.materjalide nt tselluloosi töötlemisel(viskoossiid).Süntees- nailon,kapron saad.sünteetilistest kõrgmolekulaarsetest ühenditest(polüamiid,polüester).Keemilised-
1.Polüetüleen argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel. 2.Polümeerimine polümeerimisel liituvad üksikud eteeni molekulid ja moodustavad polümeeri, mida nimetatakse polüetüleeniks. 3.Polümeeride eelisomadused väike tihedus, nad on veest kergemad, ei korrudeeru ega ei juhi elektrit. 4.Polümeeride miinused vähene temperatuurikindlus, vananemine, looduse saastamine. 5.Polüetüleeni kasutatakse isolatsioonimaterjalina, valmistatakse kilet kasvuhoonele, mahuteid, pakkematerjale, sampoonipudeleid, tuube, mänguasju jne. Polüvinüülkloriidist (PVCst) valmistatakse lehtmaterjale, torusid, pudeleid, akukeresid, jalatseid, sellest saadakse ka tehisnahka. Polüstüroolist tehakse olmeesemeid: kausse, karpe, prilliraame, raadioosi, toidunõusid, kandikuid jne. Teflonist tehakse taarat toiduainetele, sellega kaetakse panne. Orgaanilisest klaasist tehakse valgusteid, aparatuuriosi, sanitaartehnilisi seadmeid jne.
: Polüetüleen argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel. Polümeerimine polümeerimisel liituvad üksikud eteeni molekulid ja moodustavad polümeeri, mida nimetatakse polüetüleeniks. Polümeeride eelisomadused väike tihedus, nad on veest kergemad, ei korrudeeru ega ei juhi elektrit. Polümeeride miinused vähene temperatuurikindlus, vananemine, looduse saastamine. Polüetüleeni kasutatakse isolatsioonimaterjalina, valmistatakse kilet kasvuhoonele, mahuteid, pakkematerjale, sampoonipudeleid, tuube, mänguasju jne. Polüvinüülkloriidist (PVCst) valmistatakse lehtmaterjale, torusid, pudeleid, akukeresid, jalatseid, sellest saadakse ka tehisnahka. 4 Polüstüroolist tehakse olmeesemeid: kausse, karpe, prilliraame, raadioosi, toidunõusid, kandikuid jne. Teflonist tehakse taarat toiduainetele, sellega kaetakse panne.
Elulõngade aias leidub nii väikeseõielisi kui ka suureõielisi elulõngasorte ja looduslikke elulõngaliike. Liikidest on esindatud Clematis tibetana, saagjalehine elulõng (Clematis serratifolia), pruunikas elulõng (Clematis fusca), hilis-elulõng (Clematis stans), ida-elulõng (Clematis orientalis) ja Farges'i elulõng (Clematis fargesii). Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonekollektsioonid Kasvuhooned on jagatud nelja erineva kliimaga ossa Palmihoone Olulisem ja kasvuhoonele nimegi andnud taimerühm on palmid. Neid võib leida siit üle 60 liigi nii Ameerikast, Aafrikast, Aasiast kui ka Euroopast. Otse uksed kasvuhoonesse astudes võib kohata seal aedkannat (Cannacede. Kollektsiooni suurim ja vanim taim on üle saja aasta vana kanaari datlipalm (Phoenix canariensis). Pärit on taimed erinevatest maadest: Ameerikast, Aasiast, Aafrikast, Austraaliast ja ka kaks taime Euroopast. Palmihoonest leiab
Ameerika floora mitmekesisus. Lisaks taimedele pakuvad külastajatele palju rõõmu ka kilpkonnad, kalad ja papagoid ning hiid-raagritsikad. 3.1 Palmihoone Palmihoone on ehitatud 1983.aastal endise palmihoone ümber. Tegemist on kasvuhoonega, mille kõrgus on 22 meetrit ja põrandapinda 500 ruutmeetrit. Endise kasvuhoone sein on kujundatud müüriks, mille peale ronivad mitmed liaanid. Veetaimede kasvatamiseks on palmihoones väike bassein. Olulisem ja kasvuhoonele nimegi andnud taimerühm on palmid. Neid võib leida siit üle 60 liigi nii Ameerikast, Aafrikast, Aasiast kui ka Euroopast. Kollektsiooni suurim ja vanim taim on üle saja aasta vana kanaari datlipalm (Phoenix canariensis). Ameerika päritolu palmidest võib esile tuua brasiilia kolmharkpalmi (Trithrinax brasilensis), kariibi gaussia (Gaussia attenuata) ja saabalpalmide perekonna (Sabal) esindajad. Aasia palmidest on nimetamisväärne laose datlipalm (Phoenix roebelenii).