maades paberi- ja tekstiilitööstuses kasutamist leiab. Sobib vaid kasvuhoonesse. Okra on soojusnõudlikum kui kasvuhoonekurk ning vajab isegi mõnevõrra kõrgemat mulla- ja õhutemperatuuri kui paprika või baklazaan. Optimaalne temperatuur seemnete idanemiseks on +25...+30°C. Kasvu ja arengu jaoks peetakse optimaalseks õhutemperatuuriks +21...+30°C, minimaalseks +18°C, maksimaalseks +35°C. Õhu relatiivse niiskuse suhtes on okrataime nõudlused enam-vähem samased kasvuhoonekurgi nõudlustega. Istikud tuleks pottides ette kasvatada. Tõusmed tärkavad umbes 10 päevaga. Tärkamise aega saab paari päeva võrra lühendada, kui kõvakestalisi seemneid enne külvi ööpäeva kestel leiges vees leotada. Mulla suhtes okral erilisi nõudeid ei ole, kasvades rahuldavalt samadel pinnastel, millel kurk või tomatki. Kasvukohale istutatakse istikud kasvutüübist olenevalt reavahedega 60-100cm ja taimede vahedega reas 30-60cm. Okrataimed võivad kasvada 0,6-2m kõrguseks
kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Maailm ja Eesti Nüüdisajal viljeletakse kurki laialdaselt kogu maailmas nii avamaal kui katmikalal ning ta on kujunenud üheks tähtsaimaks köögiviljaks. Ligikaudu maailma kogutoodangust annavad Aasia maad. Euroopas on suuremad kurgi tootjad ja ka eksportijad Madalmaad, Poola, Hispaania, Kreeka ja Bulgaaria. Ka Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal.
rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Kurk on suvetaim. Soojade ilmade saabudes algab tempokas kasv ja õitsemine, kuivuse korral nõuavad taimed ohtralt kastmist ja suve lõpu poole rõõmustavad kasvatajat priske saagiga. Suve lõppu tähistab viimaste kurkide korjamine aiamaalt. Inimesed on kurke teadlikult kasvatanud juba 6000 aastat. On aretatud lugematu arv sorte, mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt, pikkuselt ja muudelt
grillimine. 53 2.7 Kõrvitsköögiviljad Kurk Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Eestis on kurk tähtis köögiviljakultuur, mida kasvatatakse nii avamaal kui katmikalal. Tänu impordile on värske kurk meil aastaringselt kättesaadav. Toite- ja energeetilise väärtuse poolest jääb kurk maha enamikust teistest köögiviljadest, kuid on väga kõrge dieetilise väärtusega ja hästi maitsev. Tehnilise küpsuse järgus on kurgi vili väga veerikas ja sisaldab vaid 4 5% kuivainet. Ka vitamiine sisaldab kurk vähe
annaabi.ee 
