kütuse hinna 2x kallinemine tooks kaasa: ligi 9% tuumaelektri hinna tõusu Radioaktiivseid jäätmeid tekib tohutul hulgal 1000 MWel tuumareaktor: toodab aastas umbes 200350 m3 madala ja keskmise aktiivsusega radioaktiivseid jäätmeid 25 tonni kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid kasutatud tuumkütuse mahtu on ümbertöötlemise käigus võimalik vähendada 56 korda Sama võimsusega põlevkivielektrijaam toodab lisaks suurele hulgale kasvuhoonegaasidele umbes 3,6 miljonit tonni tuhka aastas Kasutatud kirjandus: https://www.energia.ee/power/nuclear/myths http://forte.delfi.ee/news/teadus/tuumaenergeetika-kohta- ringleb-eestis-neli-muuti.d?id=23711519 http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=coal- ash-is-more-radioactive-than-nuclear-waste http://simpsons.wikia.com/wiki/Burns_Verkaufen_der_Kra ftwerk http://newsinfo.inquirer.net/108127/ex-chief-of-crippled- japan-nuke-plant-has-cancer
‘ 1000 MWel tuumareaktor toodab aastas umbes 200–350 m3 madala ja keskmise aktiivsusega radioaktiivseid jäätmeid ning 25 tonni kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid (kasutatud tuumkütus). Nende jäätmete mahtu on käitlemise ja ümbertöötlemise teel võimalik oluliselt vähendada. Näiteks kasutatud tuumkütuse mahtu on ümbertöötlemise käigus võimalik vähendada 5–6 korda. Sama võimsusega põlevkivielektrijaam toodab lisaks suurele hulgale kasvuhoonegaasidele (mis lastakse keskkonda) umbes 3,6 miljonit tonni tuhka aastas. Müüt: Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on kõrge ja põhjustab vähki haigestumist. Empiiriliselt on tõestatud, et vähki suremus on tuumajaama töötajate hulgas keskmiselt ligi kolmandiku võrra väiksem kui tuumajaamas mittetöötavatel inimestel. Inimesed saavad kiirgusdoose tavaliselt looduslikest allikatest (radoon), tervisekontrolli läbides, lennukisõidust vms
kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt. Polaarne õhumass: külm, kuiv; parasvöötme mereline õm: niiske, suvel jahe ja talvel soe (põhjus: meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui maa); parasvöötme mandriline: kuiv, suvel soe,
ostujõud. Paljud neist soetasid omale auto, et oleks lihtsam linnas tööl käia. Kahekümne esimeseks sajandiks on autode tootmine ja kokku ostmine suurenenud nii palju, et ühe auto asemel pere kohta on nüüd kaks või kolm autot kasutusel. Sellega seoses on kasvuhoonegaaside õhku paiskumine vältimatu ning see aitab jõudsasti kaasa kliima soojenemisele. Kliimasoojenemine on tingitud kasvuhooneefektist: soojus, mis päikeselt Maale kiirgub, ei saa tänu kasvuhoonegaasidele enam atmosfääri tagasi ja nii kliima koguaeg soojenebki. Kliimasoojenemine ei ole ainult Eesti mure, see hõlmab kogu maailma, kuid ka siin võib seda märgata. Meil siin ei ole enam külmasid ja lumerohkeid tavesid ega suvesid, mis oleks soojad. Terve aasta vältel on kui üks ja sama aastaaeg - vihmane sügis. Üks suuremaid probleeme nii Eestis kui ka mujal maailmas on jäätmekäitlusega mittehakkamasaamine. Inimene toodab tänu kaupade väga lihtsale
sarnasem planeet (0,815 Maa massi). Nagu Maalgi, on ka Veenusel paks silikaatidest vahevööd ning rauast tuum, paks atmosfäär ning maapinnas toimuvad geoloogilised protsessid. Kuid ta on palju kuivem kui Maa ja tema atmosfäär on koguni 90 korda tihedam. Veenusel puuduvad looduslikud kaaslased. See on Päikesesüsteemi kuumim planeet, tema pinna temperatuur küündib 400 kraadini, seda tänu atmosfääris suurel hulgal leiduvatele kasvuhoonegaasidele. Veenuse geoloogilisest aktiivsusest ei ole leitud kindlaid tõendeid, aga kuna tal puudub magnetväli, mis hoiaks ära atmosfääri ärakande kosmosesse. Maa Maa on suurim ning tihedaima koostisega planeet sisemises Päikesesüsteemis. Maa on ainus planeet, kus teada olevalt toimuvad praegu geoloogilised protsessid ja ainus koht universumis, kus teadaolevalt eksisteerib elu. Selle vedel hüdrosfäär on unikaalne Maa-tüüpi planeetide
Veenus on massi poolest Maale kõige sarnasem (0,815 Maa massi). Nagu Maal, on ka Veenusel paks silikaatidest vahevöö ning rauast tuum, paks atmosfäär ning pinnal toimuvad geoloogilised protsessid. Kuid erinevalt Maast on Veenus kuiv ja tema atmosfäär on Maa atmosfäärist koguni 90 korda tihedam, koosnedes põhiliselt süsinikdioksiidist. See on Päikesesüsteemi kuumim planeet, tema pinna temperatuur küündib 460 kraadini, seda tänu atmosfääris suurel hulgal leiduvatele kasvuhoonegaasidele. Veenuse pinnavormid on kujundatud üleplaneedilise vulkaanilise aktiivsuse käigus. Veenusel puuduvad looduslikud kaaslased. Maa on suurimate mõõtude ja suurima tihedusega planeet Päikesesüsteemi siseosades. Maa on ainus planeet, kus teada olevalt toimuvad praegu geoloogilised protsessid ja ainus koht universumis, kus teadaolevalt eksisteerib elu. Selle vedel hüdrosfäär on unikaalne Maa-tüüpi planeetide hulgas ja Maa on ainus planeet, kus on täheldatud laamade liikumisi. Planeedi
Ökoloogilised probleemid Kui suur roll on inimesel? Mihkelsi 4 probleemi: Kasvuhoonegaaside emisioon maade kaupa Suurriikide kahju on suurem, kuna seal toodetakse oluliselt rohkem. Metsade vähenemine Osoonikihi kahjustumine Ressursside ühine vähenemine Mida on rahvusvaheliselt ette võetud? 1972 - ÜRO 1. keskkonnateemaline konverents Stockholmis 1992 - Rio de Janeiro konverents Agenda 21 1997 - Kyoto protokoll Pühendatud kasvuhoonegaasidele Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 5% USA, olles suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, ei ole seda lepingut siiamaani ratifitseerinud 2009 - Kliimakonverents Kopenhaagenis Vaesed riigid tõstsid selle peale kisa, kuna pole nõus, et suurriigid võisid loodust saastades rikkaks saada ja nendele ei anta isegi võimalust. Globaliseerumine Metodoloogia, mis kirjeldab Külma Sõja järgset perioodi.
annaabi.ee 
