Nende varud organismis on seotud ainult neid transportivate valkudega. Talitlevad koensüümide koostises. B1 (Tiamiin) regul süsivesikute ja mõjut valkude ainev; B2 (Riboflaviin) regul protsesse; B3 (Pantotenaat) os süsiv ja rasvade ainev aeroobseis protsessides; B5 e vit PP (Niatsiin) aktiveerib süsiv js reg kolesteriini ainev. Es NAD-i ja NADP koostises kõigis elusrakkudes; B6 (Püridoksiin) oluline AH ainevahetuses; B12 (Kobalamiin) os kasvufaktorina valgusünteesis, oluline RNA ja DNA biosünteesis, C (askorbiinhape) os süsiv, valkude ja rasvade ainev. H (biotiin) on vajalik AH ainev *2. Rasvaslahust, omavad individuaalseid mittekoensüümseid ül, A, D, E, K, Q ja F. Ladestuvad ülehulgas tarbimise korral maksas, kust organism saab neid vajadusel kasutada. A (retinool) reguleerib epteelrakkude ainevahetust, aktiveerib valgusünteesi, oluline kasvufaktor D (kaltsiferool) reguleerib Ca ja P ainev, sood nende omastamist -
· Tekitab pentoose nukleiinhapete sünteesiks · Vaheproduktina moodustub rajas ka erütroos-4-P, millest lähtub aromaatsete aminohapete biosüntees. · Ka pentooside kasutamine C-allikana toimub selle raja vahendusel. Pentoosid moodustuvad looduses nt hemitselluloosi hüdrolüüsil. Aromaatsete AH-te biosünteesirada lähtub PPC-s moodustuvast erütroos-4-P-st. Seetõttu vajavad bakterid, kel PPC rada on defektne, aromaatseid AH-d kasvufaktorina. PPC oksüdatiivsed reaktsioonid: Glc-6-P + NAD(P) 6-P-glükonaat + NAD(P)H2 (glükoos-6-P dh) 6-P-glükonaat + NAD(P) ribuloos-5-P + CO2 + NAD(P)H2 (6-P-glükonaadi dh) Paljudel bakteritel töötavad need reaktsioonid nii NAD kui ka NADP-ga. E.coli'l ainult NAD-ga. Ribuloos-5- P-st tekivad hiljem transketolaasi- ja transaldolaasi reaktsioonide abil heksoosid ja trioosid. Entneri-Doudoroffi (ED) rada mitmetel bakteritel puudub fosfofruktikinaas ja seetõttu ei saa neil töötada
coli, mis on võimeline ise süntee-sima kõik vajalikud puriinid, pürimidiinid, aminohapped ja vitamiinid lähtudes C-allikast. Samas Lactobacillus'ed ei ole võimelised ise sünteesima puriine, pürimidiine, vitamiine ja teatud aminohap-peid ning vajavad neid keskkonnast otse. Selle tõttu sisaldavad söötmed, mida kasutatakse Lactobacillus'te kasvatamiseks, rohkem komponente. Mutantseid tüvesid, mis erinevalt metsiktüvest, vajavad mingit komponenti kasvufaktorina nimetatakse auksotroofseks tüveks. Metsiktüve, mis ei vaja kasvufaktorit, nimetatakse prototroofiks. Näitkes E. coli tüvi, mis ei ole võimeline ise trüptofaani sünteesima ning vajab trüptofaani kasvufaktorina söötmesse, nimetatakse trüptofaani suhtes auksotroofseks tüveks ning tähistatakse järgnevalt: E. coli trp-. Mõni näide vitamiinidest on toodud allolevas tabelis. Kui jälgida funktsiooni, milles vitamiini on vaja, siis on mõistetav, miks peab neid vitamiine lisama