tähtsad maavarad nagu metallimaagid ja suure energia sisaldusega energeetilised maavarad kivisüsi, nafta, maagaas. · Olemas piisavalt veevarusid (mage vesi) · Suured metsavarud · Mullad keskmise viljakusega 5.Klimaatilised tingimused · Soodne metsakasvatuseks. · Piisavalt niiskust, kohati siiski liigniiske (soostumine) · Jahe ja külm periood pikk- taimekasvuperiood lühike ja kasvatada saab vaid suhteliselt lühikese kasvueaga taimi; pikk (kulukas) kütteperiood · Kliima pole eriti sobiv ka puhkuseks ja turismiks
Kust pärineb mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. 7. Kirjelda, mida tähendab : eluring algab ja lõpeb mullas(mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama) Näide tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8. Mis iseloomustab rohtlat? Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud? Kõrbetaimed, nt datlipalm, harjashein, kaktus, saksauul jne 11. Mida tähendab
Rohtlaks nimetatakse maastikku, kus kasvavad peamiselt kuivalembelised ja lühikese kasvueaga rohttaimed. Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on 5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni
Sellised lehed kasutamiseks ei sobi. Seemned tuleb külvata esimesel võimalusel alates märtsist. Iga paari nädala järel tuleb teha järelkülvid, see tagab värskete taimede pideva olemasolu (külvata vähemalt 34 korda suve jooksul). Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada. Seemned vajavad idanemiseks valgust ning seetõttu tuleks nad vaid kergelt mullaga katta. Aed-harakputk on lühikese kasvueaga külvist koristuseni kulub kõigest 11,5 kuud. Harakputke lehtedes laidub rohkesti C-vitamiini, karotiini, rauda ja magneesiumi. Loodusravis kasutatakse harakputke tänu tema suurele C-vitamiini-sisaldusele kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks. Organismi puhastava ja ainevahetust kiirendava toime tõttu on aed-harakputk leidnud traditsiooniliselt kasutamist ka pärast paastu. Taimeteena parandab aed-harakputk seedimist, tõstab söögiisu ning leevendab vere
kaheaastasel kasvatamisel 1,5 t/ha aastas. Mitmeaastaste liblikõieliste juured toovad sügavamatest mulla kihtidest toitaineid üles. 29. Kesad, kesade liigid. Kesasid jaotatakse: a. mustkesa. Maa hoitakse aastajooksul mustana st. haritakse suvejooksul korduvalt hävitades seal olevad umbrohud. b. kultuuridega kesa. Kasvatatakse põllul mõnda lühikese kasvueaga kultuuri (varajane kartul, varajane kapsas, mesikas) mis tõstab mulla viljakust. 30. Huumusbilanss, reguleerimise võimalused Huumusbilanss näitab palju me tarbime huumust ja palju me tagasi anname. Reguleerida saab seda kasvatades erinevaid kultuure. Huumusbilnass võiks jääda samale tasemele kogu aeg . kasvatades teravilju tarbime seda kasvatades liblikõielisi kultuure suurendame seda. Suurendamiseks on ka teisi võimalusi
kaheaastasel kasvatamisel 1,5 t/ha aastas. Mitmeaastaste liblikõieliste juured toovad sügavamatest mulla kihtidest toitaineid üles. 29. Kesad, kesade liigid. Kesasid jaotatakse: a. mustkesa. Maa hoitakse aastajooksul mustana st. haritakse suvejooksul korduvalt hävitades seal olevad umbrohud. b. kultuuridega kesa. Kasvatatakse põllul mõnda lühikese kasvueaga kultuuri (varajane kartul, varajane kapsas, mesikas) mis tõstab mulla viljakust. 30. Huumusbilanss, reguleerimise võimalused Huumusbilanss näitab palju me tarbime huumust ja palju me tagasi anname. Reguleerida saab seda kasvatades erinevaid kultuure. Huumusbilnass võiks jääda samale tasemele kogu aeg . kasvatades teravilju tarbime seda kasvatades liblikõielisi kultuure suurendame seda. Suurendamiseks on ka teisi võimalusi
kõrre või varre sõlm. Sel perjoodil on võrsete kasv kiire ja ööpäevane pikkuse kasv on 0,5 -5 cm. Kõige vähem kasvavad kasteheinad ja timut ja kõige rohkem kerahein. Kõrre sõlme mood 5-8 ja igale sõlmele 1 kõrreleht. Liblikõieliste taimede varred hargnevad ja neile moodustub 5-15 varre sõlme ja lehte. Vara tärkavatele ja kiire arenguga sortidele tekib vähem sõlmi ja aeglase arenguga(pikema kasvueaga) sortidele rohkem sõlmi 3. Võrsumine 4. Õisiku loomine õisiku loomist tähistab moment kui või varte ülemise lehe kaenlast ilmub õisik. See aeg on kõrrelistel 5-12 päeva ja liblikõielistel 10-20 päeva. 5. õitsemine algab liblikõ ülevalt alla ja kõrrelistel pähikustes alt üles. Liblikõielised on putuktolmlejad, Kõrrelised aga tuult. 6. Vilja kandmine see algab 7-10 päeva pärast õitsemise algust ja erist kolme astet
annaabi.ee 
