öökülade vastu aitab oht Lehed ja viljad Koos kastmisega saab anda ka väetisi tolmuvabad 4 Väetamine • Kehvemale mullale N 2030 kg/ha, esimese mullaharimise alla • Sõstra kasvuaegseks väetamiseks sobivad Nväetistest 1) Ammooniumnitraat (N=34%) 2) Ammooniumsulfaat (N=21%) 3) Karbamiid (N=46%) 4) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 61224 (N:P:K= 6:5:20) •) Vältida tuleks Cl sisaldavaid väetisi •) Saab väetada ka lehtede kaudu või tilkkastmissõsteemi abil sobivad lahustuvad kompleksväetised 5 Väetamine maheviljeluses
sisse. aineid. CROPCARE N 8% Kasutatakse Vastavalt Väetis Kemira Väetis P2O5 12% istutamise eelseks, vajadusele puistatakse Growhow sisaldab ka K2O 23% kevadiseks või mullapinnale Mg ja S ja kasvuaegseks ja mikro- lisaväetamiseks. kobestatakse elemente. kergelt mulla sisse. Substral® N 20% aprillist kuni Väetist kasutada Vesilahusega Substral Suurendab Miracle P2O5 20% septembrini
naatriumkloriidi lahust. Sügav künd ning kultuuride vaheldumine toovad tõhusat leevendust, kuna umbes 25 cm sügavusele maetud tunglaterad ei idane ning mädanevad aasta möödudes. Kõrreliste umbrohtude tõrje nii kultuuris kui ka läheduses on tähtis moodus, vähendades levikut teraviljakultuuridele. Seemnete puhtimine Baytan Universal WS 19,5 (triadimenool, fuberidasool, imasaliil), võib vähendada tungalterade idanemist, vähendades seega teraviljade, rukis kaasa arvatud, nakatumist. Kasvuaegseks tõrjeks sobiv keemilise töötlemise viisi puudub. 6. Tunglaterad Eestis Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. See seeneliik parasiteerib enamikul kõrreliste liikidel. Eestis parasiteerib tungaltera kõrreliste sugukonna 74 (78) liigil, sealhulgas kõigil meil kasvatatavatel teraviljadel. Niisked ilmad soodustavad tungaltera kasvu. Välimuselt eristub ta tumedate, seest valkjate ja seemnest suuremate sarvjate seenemügaratena
kirsipuudele eeskätt happelistel muldadel. (Jänes, Niiberg 2001). 29 Koduaias tuleks kirsipuude puhul panna istutusauku 10-15 kg orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompost), 50 g superfosfaati, 50 g kaaliumkloriidi, 300 g puutuhka. Kaaliumväetise asendajaks sobib klinkritolm, mida võib istutusauku puistata 1-1,5 kg/m2. (Jänes, Niiberg 2001). Kasvuaegseks kevadiseks väetamiseks sobivad Kemira väetised, sealhulgas Cropcare 6-11-24 jt. Noortele puudele tuleb väetist anda 30-60 g/m2, saagieas puudele 70-90 g/m2. Kemira Bio väetiskogus noortele puudele on 125 g/m2, saagieas puudele 150 g/m2. (Jänes, Niiberg 2001) Noores eas puude puhul on efektiivne multsida võraalust turbaga, komposti või sõnnikuga. Raskemal mullal kaevatakse multsimaterjal sügisel mulda, kergema mulla korral mitte. Tänu
annaabi.ee 
