Omaette probleem on puidust saadava hakke osakaalu vähenemine ja võsast saadava hakke osakaalu suurenemine. Lisaks metsadest varutavale puidule kasutatakse energia tootmiseks energiavõsa. Uuringuid eeskätt pajude kasutamisest energiavõsana alustati Rootsis 1976. aastal. Pajuliikidest sobivad energiavõsaks kõige enam vits- ehk korvipaju ja pikalehine paju. Nende liikide osas on aretustöö jõudnud kloonideni. Istandused rajatakse pistokstest. Pärast esimest kasvuaastat lõigatakse võrsed maha, nii saab enam hargnenud põõsa ja 3 7 aasta pärast on istandik lõikusküps. Koristatakse kogu maapealne osa ja tsükkel kordub, istandust võib korduvalt lõigata ca 30 aasta jooksul. Puiduenergia osakaal erinevate Euroopa riikide energiabilansis on erinev. Juhtival kohal on Soome, Rootsi ja Austria 10-20 protsendilise osakaaluga Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud
haljasaladel ja koduaedades. Üheemakasest viirpuust võib vabalt kujundada ka aiabonsai! Täidisõielisi kauneid viirpuusorte istutatakse põhiliselt efektitaimena tuulevarjulistesse koduaedadesse. Hooldus Viirpuud vajavad rikkalikuks õitsemiseks päiksepaistelist kasvukohta, aga kasvavad edukalt ka poolvarjulisel kohal. Üheemakane viirpuu eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Puudulik külmakindlus Pärast 20 kasvuaastat tuleb viirpuuhekki noorendada. Üheemakase viirpuu suured lehed saavad heki pügamisel tahes tahtmata kannatada, nad närtsivad ja nii näeb hekk jupp aega üsna nadi välja. Üheemakalise viirpuu lehed on pisemad, nad saavad kääride läbi vähem lõigutud. Kannatab ka paremini põuda ja tuult. Soola, mis tänavalt aeda võib sattuda, viirpuud ei talu. 95 PÕÕSASMARAN Kirjeldus
Suvel õitsvate enelate rühmal moodustuvad õisikud jooksva aasta võrsetel. Järgmisel aastal ilmuvad õied uuesti jooksva aasta võrsetel, vanade võrsete tipud kuivavad. 3- aastased võrsed vajavad juba noorendamist, eemaldada tuleb ülemine osa võrsest. Kui seda ei tehta, siis vanad võrsed kaarduvad maha ja järk-järgult kuivavad. Võrse tervikuna elab 6-7 aastat, kuid kuna taim annab ohtralt juurevõsu, siis selles mõttes on taim igavene. Pärast 4.ndat kasvuaastat soovitatakse igal aastal lõigata põõsas tagasi kuni 25- 30 cm-ni maapinnalt (Seemnemaailm 2013). 4.19. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 4.19.1. Kirjeldus Harilik lumimari (Symphoricarpos albus) kasvab 1-2 meetri kõrguseks ning on levinud haljastuses kuna talub hästi saastust. Lehed on lühirootsulised lihtlehed. Munajad või ümmargused, terve servaga, noortel kasvudel hõlmised, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, karvased
annaabi.ee 
