inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isiksuse tingimatu aktsepteerimine • Inimene asub oma võimete aktualiseerimisele sedamööda, kuidas ta usub iseendasse ja oma võimalustesse • Demotiveerivalt toimivad kõik teguviisid (kasvatusvahendid, terapeutilise sekkumise moodused jt), mis õõnestavad inimese eneseusku, kahjustavad tema minakontseptsiooni • Inimesi õpetades, ravides, nendega suheldes ja koostööd arendades tuleks neile anda võimalikult sageli ja palju tähelepanu, mõistmisvalmidust, hoolivust ja empaatiat, mida kõike ei tuleks jagada mitte n-ö teenete eest, vaid ilma tingimusteta, otsekui tagastamatuks avansiks • Tänu mõistvale hoolivale kohtlemisele vabaneb inimene end pärssivast kaitsekäitumisest ning
Tema kogemus või tema võimetus peab tema jaoks olema ainuke seadus. Ärge täitke ühtki tema soovi, sest et tema seda tahab, vaid et tal selle järele on tarvidus. Kuidas mõjutab lapse arengut füüsilise valu tajumine? Kui meil füüsilises suhtes läheb väga hästi, sammume tagurpidi kõlbelisuse suhtes. Inimene, keda pole puudutanud ükski valu, ei tunne inimarmastuse liigutust ega kaastunde mõnu. Tema süda jääb tuimaks iga mõju vastu. Millised on selles vanuses õiged kasvatusvahendid? Kohelge oma kasvandikku, nagu nõuab seda tema iga. Ärge keelake seda, millest ta peab hoiduma, vaid takistage teda seda korda saatmast- ilma sõnadeta, ilma seletusteta. Mida temale lubate, seda lubage esimese sõna peale, ilma nõumisteta ja palveteta, ilma tingimusteta. Lubage rõõmuga, keelake vastumeelsusega; aga teie keelamised peavad olema muutumatud. Ärge jagage oma kasvandikule sõnalisi õpetusi, ainult kogemus peab neid talle andma
kannatanute seas ja edestavad kaugelt ohvrite arvu poolest uut tüüpi kuritegudes kannatanuid. Naised ja lapsed moodustavad 70% kõigist perekonnas toimunud raske vägivalla ohvritest. 97 Nii on Perekonnaseaduses kindlaks määratud lapse õiguskaitse alused perevägivalla eest: last vaadeldakse peresuhete iseseisva subjektina, aga mitte kui vanemate võimust sõltuvat subjekti. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et lapse kasvatusvahendid ei tohi tekitada kahju lapse füüsilisele ja psüühilisele tervisele., tema kõlbelisele arengule. Ei tohi olla hoolimatut, julma, jämedat, inimväärikust alandavat lapse kohtlemist, solvamist ja ekspluateerimist. Nimetatud seaduse § 54 kohaselt, vanem, kes hoiab kõrvale lapse kasvatamise ja ülalpidamise kohustusest, kuritarvitab vanema õigusi, kohtleb last julmalt, avaldab temale kahjulikku mõju, võib olla kohtu poolt vanema õigustest ilma jäetud. 98