rajatakse sageli tehaseid, mille heitgaasid reostavad vett, pinnast ning õhku. Linnas on ka palju mitte 'rohelisi' kütuse põlemisel töötavaid masinaid, mis diisli ning bensiini põletamisel energiat liikumiseks loovad, Bensiini ja diisli põlemisel saadud heitgaasid reostavad õhku. Masinate suure arvukuse tõttu on linnas ka õhusaastatuse protsent kordades suurem. Probleemi põhjustajaid on veel Olmeprügi jäägid, keemiliste vahendite kasutamine (teede puhastus, parkides ja kasvatustes putukamürkide kasutamine jne) Ressursside liigne tarbimine Kuna linnades asuvate inimeste arv on väga suur, on ka nõudlus eluksvajalike igapäevaste ressursside järgi väga suur Inimesed tarbivad igapäevaselt väga palju vett, toitu ja elektrit. Näiteks luuakse elektri genereerimiseks mitmeid mitte loodussõbralikke tehaseid, kus saadakse elektrit näiteks puidu põlemisel tekkivast energiat see tegevus kulutab puiduressurssi.
.........................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 13 3 1. Rannakarbid On üks levinumaid mereande. Lisaks looduslikult kasvanud rannakarpidele kultiveeritakse neid ka kasvatustes pikkade köite peal. Et kasvatustest pärit karbid ei puutu kokku ookeani põhjaga, siis on nad võrreldes looduslikega magusama maitsega, õrnema tekstuuriga, priskemad ja lihavamad ning nad ei sisalda liivaterakesi. Looduslikel karpidel võib peal olla vetikaid ja mererohtu, kuid kasvatatud kultuuridel on puhas läikiv karp. Lisaks sellele, et rannakarbid on maitsvad, on nad ka kõrge toiteväärtusega - rikkad valgu ja mineraalainete poolest ning madala rasvasisaldusega. 1.1
Loomakasvatus annab kolmandiku metaani emissioonist maailmas [6]. Taanis tapetakse igal aastal kaks miljonit minki nende karvkatte pärast ning õhku paisatakse rohkem kui 3600 kilogrammi ammoniaaki [9]. Ühes maailma suurimas karusnahakasvatusriigis Soomes toodavad karusnahafarmid aastas rohkem kui 1500 tonni ammoniaaki. Neist pärit olev lämmastik võib raskendada puude talvitumist.[2] Erinevalt vabast loodusest, kus loomade asustus on hõre, on karusloomad kasvatustes väiksel maa-alal puurides väga kontsentreeritult koos ning nende väljaheited, mis läbi puuride traadist põhjade maapinnale kukuvad, avaldavad seetõttu ka loodusele hoopis suuremat ning otseselt kahjulikku mõju. Loomade väljaheited sisaldavad palju fosforit ja lämmastikku, mis võivad sattuda veekogudesse või pinnasesse, rikkudes ka põhjavee. Väljaheidetes sisalduvad toitained soodustavad veekogudes ka vetikate vohamist, mis
Kunstlik niisutus ja paremad sordid • a ) niisutus muldade sooldumine • b ) 1940 aastate roheline pööre Mehhikos • c ) hiidsordid nõuavad vastavaid koristusmasinaid • Uute sortide aretamisel kasutatakse nii klassikalist valikut, muutuste initsieerimiseks kiirgust kui GMO sid Toitumisharjumuste muutmine tooks leevendust näljatõrjel. Edendada kalakasvatust (90. aastail toodeti Hiinas 40% ja Indias 22% söögikalast kasvatustes). Ainuraksete kasutamine toiduks (pärmseened, vetikad, bakterid). Metsloomade suurem kasutamine toiduks (kapibaara, kasvatatakse ka farmides) Kas tänapäeva põllumajandus on võimeline üha suurenevat rahvahulka toitma? Näljaoht 43 maal, neist 22 asub Aafrikas. Maailmas on kohti, kus ületootmist piiratakse (Soome põllumees saab kompensatsiooni, et ei toodaks nii palju).Toidu jaotumise/ jaotamise ebaühtlus. Arengumaades vaja arendada kohalikku tootmist (Angoola).Läänemaine
annaabi.ee 
