ja muule elustikule piisavalt mitmekesiseid toitumis- ja pesitsuspaiku. Lisaks põllukultuuride ja liikide rohkusele soodustavad elustiku liigirikkust ja ilmestavad maastikupilti põllupeenrad, metsatukad ja üksikud puud, veekogude kaitseribad, põõsastikud, hekid, kiviaiad, kivihunnikud, vanad taluhooned jm. Keemiline tõrje on vaid üks võimalus, mida tuleks kasutada ainult põhjendatud vajadusel. Oskusliku kultuuride järjestuse ning õige kasvatustehnoloogia valikuga on võimalik paljusid taimekaitseprobleeme ennetada.
Välismõjud jaotatakse ühiskonna seisukohalt neljaks:1 1. Mõjud ümbritsevale looduskeskkonnale 2. Mõju inimese tervisele 3. Mõju GMO-vabale põllumajandusele 4. Mõju riigi majandusele Referaadis keskendun herbatsiidiresistentsele rapsile ning selle mõjule looduskeskkonnale ja seda tarbiva inimese tervisele. 2.1 GM rapsi mõju looduskeskkonnale Kuigi muundkultuuride intensiivne kasvatustehnoloogia annab võõrliikide- ning umbrohtudevaba saagi, vähendab see looduslikku mitmekesisust põldudel. Samuti ütlevad teadlased, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist, mis viib uute mikroorganismide ja viiruste tekkimiseni. Otsest mõju keskkonnale ei saa aga siiski kindlalt öelda keegi, sest muutused toimuvad rakusiseselt ning ilmsiks tulevad alles uuringutel. 2.1.1 GM rapsi otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele.
kala individuaalsetest iseärasustest. Suhteline viljakus on 110 000–215 000 marjatera sugukala kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Paljundamiseks vajaminevate kalade arv määratakse sugukalade tarbeviljakusest lähtudes. VALIK 5–6aastastel kaladel on keskmiselt 940–1100, 8aastastel 700–800 marjatera 1 g-s. 1 marjatera kaal on 1,0–1,6 mg ja läbimõõt 1,1–1,2 mm. Paisunud marja läbimõõt on 1,6–2 mm. VILJAKUS Karpkala suur viljakus võimaldaks hea kasvatustehnoloogia korral ühelt emaskalalt saada 53 000–118 000 kolmesuvist järglast, s.o 50–120 tonni kaubakala aastas. Arvestades sugukala kasutuseaks 6–8 aastat, moodustab ühe emaskala potent siaalne järglaskond eluea vältel 400 kuni 700 tonni kaubakala. SUGUPRODUKTIDE VALMIMINE Üldiselt vajab karpkala marja küpse miseks 1. jaanuarist arvestades vähemalt 1000 kraadpäevast soojushulka. Peetakse soovitavaks, et enne marja võtmist oleksid sugukalad olnud vähemalt 10–14 päeva
annaabi.ee 
