TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab üm...
infot, mida ka enda elus kasutada saan ja samuti teiste õpetamisel. Hea on lugeda mõtlemapanevaid ja tarku ridu ja tore on läbi selle leida ka enda vigu, sest nii saab ka ise muutuda paremaks inimeseks või paremaks õpetajaks. Ennu elu oli küll raske, aga see, mis temast maha jäi oli kristallilise väärtusega kasvatusteaduslikule mõtteloole. Tema püsiv siht ja inimesed, kes on temasse uskunud ja tema õpetusi edasi kandnud on teinud temast olulise kasvatusteadlase. Tema sõnumid kasvatusteadustest ulatuvad tänapäevani ja ilmselt ka veel paljude edasiste põlvkondadeni. Ta oli mees, kes on läinud kindla sihiga läbi elu ja jõudnud sinna, kuhu ta jõuda soovis. 12 ALLIKAD Allese Ernest. 1999. Enn Koemets, Mälestusi. [04, detsember 2015]. Koemets Enn. 1972. Kuidas Õppida. [04, detsember 2015]. Valga Keskraamatukogu. 2005. Valga kodulooline andmebaas. [07, detsember 2015]. http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=813
magistrikraadi kui akadeemilist kraadi, milles eristatakse teaduskraade ja kutsekraade. Uutes õppekavades tähistab magistridiplom akadeemilise koolituse taset. Teaduskraad on ülikooli poolt antav teadusmagistri akadeemiline kraad, millega tõendatakse teadusalase kvalifikatsiooni saavutamist. Kasvatusteaduste erialal on teaduskraad kasvatusteaduste magistri kraad, mille saamiseks tuleb üliõpilasel läbida eriala õppekava ja kaitsta teadusmagistritöö kasvatusteadustest. Kutsekraad on kutsemagistri akadeemiline kraad, mille ülikool annab ja millega tõendatakse kutsealase kvalifikatsiooni saavutamist. TPÜ kasvatusteaduste erialal on kutsekraad pedagoogikamagistri kraad, mille saamiseks tuleb läbida vastav õppekava ja kaitsta kutsemagistritöö. Kasvatusteaduste erialal on vanas õppekavas (4+2) nii teadus- kui kutsemagistritöö maht 40 ainepunkti. Uutes õppekavades (3+2) ja avatud õppekavaga magistriõppes on magistritöö maht 10- 20 ainepunkti.
See teeb ühisele tudengite teadvuses. meelele jõudmise raskeks, Eelkõige oleks võimatu kui mitte võimatuks. Nii jõuda teadlaste ja on kerge tekkima olukord, õppejõudude vahel kus iga distsipliini või üksmeelele, mis oleks uurimisprogrammi esindav selleks raamdistsipliiniks, teadlasrühm räägib ning mille alla suurem osa üldistab oma terminites, kasvatusteadustest hoolimata kuigivõrd nende koonduks (vaieldav on ka tuntusest ja tähendusest kasvatus-teaduste eneste teiste distsipliinide mõiste ja selle piirid). esindajate jaoks. Selle põhjuseks on asjaolu, Lõpptulemusena jääbki et suurt osa iga teadlase omavahel sisuliselt ja karjäärist, eriti selle terminoloogiliselt algupoolel, on kujundanud ühendamata aineid