detsembril 1950.Eesti NSV Ülemkohtus peeti kirjanikku nii ohtlikuks kodanlikuks natsionalistiks, et talle mõisteti 25 aastat vangistust ning 1952 saadeti asumisele Sverdlovski oblastisse. Hiljem vähendati karistust kümnele aastale. Alates 1964. aastast oli Marta Sillaots taas Kirjanike Liidu liige . Marta Sillaots avaldas oma töid Postimehes, Päevalehes, Tallinna Teatajas ja muudes väljaannetes. 1910. aastal ilmus Marta Sillaotsalt hulk kasvatusteaduslikke artikleid: ,,Individualismus lastekasvatuses", ,,Individualistiline lastekasvatus ja emakeeleõpetus koolides", ,,Võitlus valetamise vastu lastetoas." jne. Enamik mainitud töödest on ilmunud Postimehes. Kasvatusest rääkisid ka ilukirjanduslikud lühilood ,,Eesel", ,,Nali", ,,Vale" ja ,,Hermann".1920- ndail tegutses MS rohkem kirjanduskriitikuna, omalooming oli tagaplaanil. Vaid 1921 ilmus ,,Kodukäijad" anekdootlike elupildikestega. 1930-ndate teisel poolel kirjutas Sillaots lastele
kaartidega). Vastased toovad oma seisukohtade kaitseks järgmised väited: koostöömängudes puudub dünaamilisus. Konkurents ja individuaalne võidutahe tagavad mängus põnevuse; võistlust konkurentsimängudes ei tohiks üle hinnata, sest mängijaile on teada, et olukord ei ole tõeline, vaid näiline ja et kõik toimuv on mängult; kooperatsiooniidee võib enam sobida noorematele lastele; koostöömängud peavad silmas eeskätt kasvatusteaduslikke eesmärke ja seepärast tuleb neid hinnata ennekõike kui õppematerjali. Müramismäng ja laste sotsiaalsed suhted Müramismänguks peetakse mängu, milles leiab aset võitlus, maadlemine, löömine, tagaajamine jne, kuid mitte reaalselt, vaid mängulisel viisil. Müramismängud sarnanevad füüsilisi oskusi nõudvate tegevustega, nagu ronimine, jooksmine, lükkamine, tõmbamine. Huvi müramismängu
üliõpilastel arvestada ka referaatide ja esseede kirjutamisel. Kasvatusteadused (Educational Scienses, die Erziehungswissenschaften) kuuluvad teaduste klassifikatsioonis sotsiaalteaduste (Social Scienses, die Sozialwissenschaften) hulka ja järgivad uurimistöö koostamisel ja vormistamisel neile omast traditsiooni. Vajadus taolise materjali järele johtub eelkõige kasvatusteaduste eriala spetsiifikast. Tänapäevane kasvatusteaduste süsteem haarab endasse suure hulga erinevaid kasvatusteaduslikke ja pedagoogilisi distsipliine, alates üldkasvatusteadusest, andragoogikast ja eripedagoogikast ning lõpetades ainedidaktikatega, lisaks kasvatusfilosoofilise sisuga uurimused. Kõiki neid distsipliine ühendab kasvatusteadusliku probleemi nägemine. Kasvatusteadustele on omane ka paradigmaatiline ja kontseptuaalne mitmekesisus, kasvatusteaduslik uurimistöö võib olla nii uurimusliku kui arendusliku iseloomuga. Seetõttu kerkib tihti küsimus, kas antud töö on kasvatusteaduslik
annaabi.ee 
