Nad soovivad palju ära teha, kuid väsib ega suuda tegevust alustadagi. Paljud vanemad on õnnelikud, et laps on aktiivne ja rõõmsameelne. Pidevate ootamatuste tõttu pole vanematel kindlat väljakujunenud kasvatusviisi ja laste üleärritus toob endaga kaasa halvenenud suhteid, kinnistades nende halba käitumist. Kodus peaks valitsema harmoonilised suhted pereliikmete vahel. Tingimusteta armastus on lapse arengu aluseks. Kodus tekivad kasvatusraskused põhiliselt väljakujunemata kasvatusstiilist ja halvustava suhtumisega kujunenud ärrituse tõttu. Tavaliselt märkavad vanemad last siis, kui laps teeb midagi sellist, mis vanematele ei meeldi. Tuleks aru saada, et lapse selline käitumise ei ole tingitud sõnakuulmatusest, vaid oskamatusest õigesti käituda. Hüperaktiivsete laste vanemad teevad last kasvatades vigu kolmes valdkonnas: vähene emotsionaalne tähele panu, puudub järelkontroll ja järjekindlus kasvatuses ja nõudmistes ning oskamatus toime tulla lapse vihapursetega.
Õpilaste distsiplineerimise metoodika rajaneb biheivoristliku tasustamise põhimõttel, s. t. õpilase käitumise kontrollimine väliselt. Lapse sisemine huvi jääb tahaplaanile, mistõttu peaks neid meetodeid kasutama kui ajutisi abivahendeid ülekäte läinud õpilaste distsiplineerimiseks. Rudolf Dreikursi metoodika on seisukohal, et probleemne käitumine on tingitud perekondlikust kasvatusstiilist ja tuleneb konkreetsemalt vanemate liigsetest ootustest laste arengule või viimaste ülekaitstusest ( Dreikurs 1968; Dreikurs et al. 1982). Mõlemal juhul kujuneb lastel kindlusetuse ja ebaadekvaatsuse tunne. Probleemi lahendamiseks tuleb õpetajal välja selgitada probleemse käitumise motiiv: jälgida laste käitumist, diagnoosida. Kui motiiv on välja selgitatud, tuleb alustada lapsega individuaalset vestlust lahendamaks lapse käitumisprobleemi
3) Seejärel rakendatakse mitmesuguseid psühholoogilisi konsultatsioonimeetodeid probleemselt käituva õpilase väärastunud eneseteadvuse ja hoiakute ning komplekside kõrvaldamiseks. 8. Nimetage tuntumad psühholoogilised konsultatsioonimetoodikad probleemse käitumise ületamiseks. 1) Dreikursi metoodika probleemse käitumise eesmärkide väljaselgitamiseks. (R. Dreikursi järgi on probleemne käitumine tingitud perekondlikust kasvatusstiilist, mis põhjustab lastel ebakindlustunde ja kohanemisraskused. Käitumises ilmneb see: 1) ülemäärane tähelepanu otsimisena, 2) suurema mõjuvõimu otsingutena, 3) kättemaksu taotlustena või 4) enda abituna näitamisena (saamaks hüvede või suurema tähelepanu osaliseks). Metoodika: Probleemse käitumise motiivi(de) väljaselgitamine. Privaatvestlused, aitamaks õpilastel mõista, mis ajendab nende käitumist ja kuidas hingepiinast mõistlikumalt üle saada.
annaabi.ee 
