See on tingitud hormonaalse süsteemi muutustest. Teismeline ei saa isegi õieti aru, mis temaga toimub. Ta ei tea, kuidas olla, kuidas käituda. Ühelt poolt ta justkui oleks juba täiskasvanud, kuid pole ka. Paljud teismelised sel ajal mahvivad pidevalt suitsu, tarvitavad alkoholi selleks, et nende arvates teeb see neid täiskasvanumaks, aitab üle saada probleemidest. Siit võivad tuleneda ka mitmesugused käitumishäired, vastuolud sisemises maailmas. Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus. Seetõttu on tähtis see, mis temaga ja tema organismis toimuma hakkab või juba toimub. (Arula jt 2005.) Teismeea sotsiaalne areng Erik Eriksoni teooria järgi Erikson kirjeldas seda eluringi etappi kui identiteedi arengu perioodi. Individuaalselt kogetakse psühholoogilisi ,,kriise", kui vaadatakse üle oma lapsepõlve tunnused ja hakatakse mõtestama oma rolli laiemas ühiskonnas. Selles perioodis noored arendavad võimet mõelda
nukuteater. Lastel on keskendumisvõimetus. Nad soovivad palju ära teha, kuid väsib ega suuda tegevust alustadagi. Paljud vanemad on õnnelikud, et laps on aktiivne ja rõõmsameelne. Pidevate ootamatuste tõttu pole vanematel kindlat väljakujunenud kasvatusviisi ja laste üleärritus toob endaga kaasa halvenenud suhteid, kinnistades nende halba käitumist. Kodus peaks valitsema harmoonilised suhted pereliikmete vahel. Tingimusteta armastus on lapse arengu aluseks. Kodus tekivad kasvatusraskused põhiliselt väljakujunemata kasvatusstiilist ja halvustava suhtumisega kujunenud ärrituse tõttu. Tavaliselt märkavad vanemad last siis, kui laps teeb midagi sellist, mis vanematele ei meeldi. Tuleks aru saada, et lapse selline käitumise ei ole tingitud sõnakuulmatusest, vaid oskamatusest õigesti käituda. Hüperaktiivsete laste vanemad teevad last kasvatades vigu kolmes valdkonnas: vähene emotsionaalne tähele panu, puudub järelkontroll ja järjekindlus kasvatuses ja nõudmistes
Kõige sügavamat ja püsivamat mõju, olgu head või halba, avaldavad lapsele inimesed, eriti need, kellega ta esimestel eluaastatel sagedamini kokku puutub. Vanemate mõju lapsele on kõige suurem. Selle järgi, missugune vahekord on lapsel varases lapseeas oma vanematega, kujuneb ta suhe hilisemas elus inimestega üldse. Vanemad on esimesed inimesed, kes lapse soove täidavad ja tema eest hoolitsevad. See paneb aluse lapse armastusele ja kiindumusele vanemaisse. Kasvatusraskused on aga tingitud kas lapse loomulikust arengust, kasvatusvigadest, ebasoodsast keskkonnast või kõige sagedamini kõigist kolmest korraga. Ebasoodus kasvukeskkond ja kasvatusvead võivad viia lapsi erinevate isiksuse häireteni nagu hirmud, valetamine, jonnimine jne. Oluline on, et kasvatuses tuleb lapses arendada kõiki positiivseks peetavaid algeid ning eriline tähtsus on kasvatusel varases lapsepõlves, kuna siis
-3. elukuu- sensoorse aktiivsuse etapp (kuulmine, nägemine) 3-4,5 kuud- tegevuseeelne etapp( kujundi haaramine, silma ja käe koostöö) 4-7 kuud- lihtsamate resultatiivsete toimingute periood (tegeleb esemetega) 7-10 kuud- tegeleb 2 esemega 11-12 kuud- funktsionaalse tegevuse etapp. Lapse suhtlemine emaga algab raseduse viimastel kuudel. Väga oluline imetamine. o Kui ema rinnaga toitnud ei ole, on kontakt nõrgem. o Laps vajab seda vähemalt 6 kuud, muidu hiljem kasvatusraskused. Naeratus samuti efektiivne ema mõjutusvahend. TUNDMUSED. Esimene kaasasündinud emotsionaalne reaktsioon on üldine erutus (kaelihased pingul, silmad avatud). 1.kuust kuni 6. nädalani üldine erutus differentseerub: üldine norutamine ja üldine heameel. Vajadus muljete järele. Osa psühholooge seletavad positiivseid emotsioone instinktiivsete tungide rahuldamisega. 1.eluaasta jooksul kujuneb välja emotsionaalne mitmekesisus.: -5.kuu- viha , vastikus -7
annaabi.ee 
