osutusid talle võimatuks. 1756-1762 olid tema elu kõige viljakamad aastad. Ta arvas, et pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Seepärast püüdiski ta alati elada romantilise mustlasena, nüüd aga ühendas see mustlane end naisega, kes sünnitas talle lapse. Ta oli siiski sotsiaalsetesse suhetesse sattunud! Selle konflikti lahendas ta sel teel, et andis oma viis last kohe pärast sündimist kasvatusmajja. Igavene häbi plekk mehele, kes nii tuliselt kuulutas armastust laste vastu. Ise ta tunnistas seda ja ütles, et kes ei või täita isakohustusi, sel pole õigust isaks saada. Sai suure entsüklopeedia kaastööliseks (muusikalised kirjutised ja ühe poliitilisest ökonoomiast). 1762 ilmus kolmas tähtsam töö ,,Ühiskondlikust lepingust või avalik õiguse põhimõtetest" Viimane suurem töö ,,Pihtimused." See on vabaduse, sarnasuse ja vendluse külvaja vääriline luigelaul.
,,Seltskondlikule lepingule." Ajajärk (1756 1762) oli kõige viljakam tema elus. Ta arvas, et pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Seepärast püüdiski ta alati elada romantilise mustlasena, nüüd aga ühendas see mustlane end naisega, kes sünnitas talle lapse. Ta oli siiski sotsiaalsetesse suhetesse sattunud! Selle konflikti lahendas ta sel teel, et andis oma viis last kohe pärast sündimist kasvatusmajja. Igavene häbiplekk mehele, kes nii tuliselt kuulutas armastust laste vastu. Ise ta tunnistas seda ja ütles, et kes ei või täita isakohustusi, sel pole õigust isaks saada. Sai suure entsüklopeedia kaastööliseks (muusikalised kirjutised ja ühe poliitilisest ökonoomiast). 1762 ilmus kolmas tähtsam töö ,,Ühiskondlikust lepingust või avalik õiguse põhimõtetest." Viimane suurem töö ,,Pihtimused." See on vabaduse, sarnasuse ja vendluse külvaja vääriline luigelaul.
Ta on prantsuse liberalismi isa (rajaja on Lock) inimene on sünnipäraselt vaba ja võrdsed, võimus lahus (Montesquie toob juurde kolmanda võimu) Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid kliima, relfjeef mäes soodustavad vabadus iha, seda rahvast on raske ikestada. Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik Omand on püha ja puutumatu. Kolmas suur valgustaja on J.J.Rousseau (1712-1778). Eeskätt filosoof-pedagoog. Vabakasvatuse pooldaja, tal oli 5 last (andis kasvatusmajja e. lasteaeda). Tuli lihtrahva hulgast, kellaseppa poeg seetõttu pidi rohkem vaeva nägema enda leiva teenimisega. Tegeles paljude ametitega. Tekkis hoiak, et naiste kulul elamine on normaalne ja et aind nii saabki edukas olla. Ka Rousseau leidis endale rikka naisterahva kelle kulul ta elas (nagu Montesquieu). Tema vaated: Pooldab vabariiki (Voltaire pooldas monarhiat, Montesquieu konst monarhiat edasiminek koguaeg)