Kuidas on kultuur mind mõjutanud? Kultuur, mis kõige üldisemas mõttes tähendab inimtegevust, mõjutab nii mind kui ka kõiki teisi inimesi siin ilmas päevast päeva. Kultuuri osadeks võib pidada näiteks erinevaid traditsioone, kunsti, muusikat, religiooni. Ühesõnaga kõike, mis inimene enese käe läbi korda saadab. Enda puhul aga mainiksin ühe suure mõjutusallikana ära kasvatuskultuuri ja ümbritseva ühiskonna kehtestatud normid ja kombed. Erinevates piirkondades on need suuresti erinevad, seega oskan ma neid piisavalt tähtsustada. Näiteks, kui ma oleksin sündinud Aafrikas ja oleksin mustanahaline, siis arvatavasti oleks ma juba aastaid abielus olnud ja mul oleks hulgaliselt lapsi. See tuleneb sellest, et sealkandis on lihtsalt kombeks panna tüdrukud võimalikult noorena mehele. Ja just nimelt panna mehele, sest tüdrukuil endil tihtipeale sõnaõigust pole
Kasvatust käsitles P.- · Ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda. · "Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada." · Kasvatus tugevdagu sisejõudu arvestades lapse elutingimusi ja individuaalsust. · P. keskendus sotsiaalprobleemide pedagoogilisele profülaktikale ning leevendusele kasvatuskultuuri arendamise kaudu. · Inimese areng toimub protsessina seest välja, mida kasvataja võib vaid toetada, aga mitte muuta. St õppetöö äratagu uinuvaid jõude, mitte ärgu jagagu niivõrd teadmisi. Olulisimad SP impulsid seega pärinevad Pestalozzilt, kes sotsiaalprobleemide päästerõngaks pidas perekonda ja kohalikku (küla)elu. Kõik ta projektid olid kantud ideest, et materiaalseid vajadusi rahuldades tekib inimestel kokkukuuluvustunne. P
Tartu Ülikool 2011 Sissejuhatus Kuna territoriaalselt kuulub Vana-Idamaade alla väga palju riike küllaltki laialt maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning kasvatuskultuuri ja põhjalikumalt peatutakse kahe enimkajastatud riigi, Egiptuse ning Sumeri, kasvatus-ning hariduslool. Erilist huvi tundis siinkirjutaja meeste ja naiste võimalustest tolleaegses hariduses. Samuti intrigeerib referaadi autorit teema initsiatsioonist iidsetel aegadel. http://library.thinkquest.org/J002606/AncientEgypt.html Vana-Idamaade ajaloost Vana-Idamaade ajalugu on kõige vanemate klassiühiskondade ajalugu, mis hõlmab
Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotluslikult suurt tähelepanu muinasajale. Seda aega on äärmiselt raske kindlate ajapiiridega määratleda laiemas mõistes on see riigieelne aeg, kuid muinasaja kasvatuskultuuri elemendid on hõlpsasti äratuntavad ka hilisemates tsivilisatsioonides ning eri rahvaste juures. Nüüdisaja kiires elus ei teadvusta me endale tegelikult, kuivõrd oma tänapäevastes kasvatusmallides järgime kaugete esivanemate tähtsustatud nähtusi ja tegevusi. Ma pean siin näiteks silmas iidset toidulaua ja söömise sakraalsust; askeesi, mis oma eri vormides on inimest läbi aja distsiplineerinud; ohverdamist; sõna- kasutuse pühadust; tantsu müstikat ja kindlasti veel paljut muud
annaabi.ee 
