VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA SISSEJUHATUS Õppimine Vaimsed võimed Inimene õpib kogu elu 1. Otsesed õpistrateegiad 2. Kaudsed õpistrateegiad Kokkuvõte Kasutatud materjal ÕPPIMINE Seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Müüt „Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina“ Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele.
konkreetselt. Spartas pöörati hariduse vaimsele küljele suhteliselt vähe tähelepanu ning ei peetud kõige oluliseks elementaarseid lugemis- ja kirjaoskuseid, vaid sõjalist väljaõpet. Kuigi lugeda ja kirjutada pidid oskama ka spartalased, sest sõjaväes tuli kirjalikest käskudest aru saada. Mentaliteetide erinevust näitab ka see, Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks, kuigi mõlemas riigis tegeldi kunstiga. Sparta kunst oli range (nagu spartalase kasvatuski), ülekaalukalt kujutati peamiselt sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Ateenas seevastu oli oluline arhitektuur. Kunstiteostes kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Sellele, et Spartas ei olnud kultuur ja kunst esmatähtis, annab tunnustust see, et Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast ning ühtset linna ei tekkinud. Samas Ateena moodustas ühtse linna, mille keskmes olid suurejoonelised templid ja pühamud erinevate jumalate ja jumalannade auks
Viimases peatükis toome välja õpivõimete liigitused ning põhjused, mis kujundavad meie õpivõimekust. Üldiselt keskendume sellele, kuidas meie õpõevõime välja kujuneb ning mis mõjutab selle kujunemist. Eesmärk on teada saada, mis mõjutab meie õpivõimekust ning kuidas mõjutab õppimist intelligentsuse liik. 3 1.ÕPPIMINE Õppimine on seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. ( Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 43) Meie arvates on õppimine kõigile inimestele vajalik, kuna elus edasi jõudmiseks on vaja teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides, kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina
annaabi.ee 
