stiimulid ettevõtetele arendustegevusse investeerimiseks. RAHVALIIDU juhtimisel töötatakse välja ja rakendatakse õpetajate töö tasustamise poliitika, mis tõstab nende keskmise töötasu rahvamajandusekeskmisest palgatasemest vähemalt 20% kõrgemale. Kõrgharidusega õpetajate palgatase peaks ületama rahvamajanduse keskmist poole võrra. RAHVALIIT töötab välja ja rakendab meetmed koolivägivalla väljajuurimiseks - kool tuleb muuta taas kasvatusasutuseks, kus õpetajad ei vastuta ainult õpikuteadmiste edastamise eest, vaid igakülgselt arenenud ja hingeliselt tasakaaluka kodaniku kasvatamise eest. RAHVALIIT hindab Eesti hariduse ja teaduse tugisambaid - eakaid dotsente ja teadureid, kehtestab nendele emeriidistaatuse ja emeriiditasu
mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu. Suuremad lapsed tegelesid õppimisega, et oleksid valmis alustama õpinguid vaestekoolis. Väiksemad lapsed tegid jõukohast tööd, peamiselt käsitööd. Mängida lubati lastel vähe, kuna mängu peeti tähtsusetuks. 1860
Kaks kolmandikku andekatest väitis, et kool kasvatab vastutustunnet ja annab koostööoskusi (56%). Mingil määral oldi nõus, et kool õpetab iseseisvalt mõtlema, innustab hankima lisateadmisi, annab enesekindlust ja kasvatab tasakaalukust ning meeste-naiste võrdõiguslikkust. Pooled küsitletutest leidsid, et kool ei innusta õpilasi loovale tegevusele. Andekad õpilased olid teistest kriitilisemad ja nad pidasid kooli pigem teadmiste-oskuste omandamise kohaks kui kasvatusasutuseks. Andekate laste aktiivsus tundides on madal vaid 19% arvas, et osaleb tundides aktiivsemalt kui teised. Ligi kaks kolmandikku õpilastest ei küsi tunnis rohkem kui teised, pooled ei tõsta kätt ka siis, kui vastust teavad. Pea viiendik arvas, et segab teistest enam tundi ja seda enam poisid. Uurimustes selgus ka, et tavaõpilased on aktiivsemad, tõstavad rohkem kätt ja küsivad. Kui andekatele õpilastele ei anta võimetekohast tööd, ei rakendata
annaabi.ee 
