Esmase käitumisõpetuse said lapsed emalt. 12- 13 aastaseks saades ütles isa piduliku tseremooniaga poja eest vastutamisest lahti ning sellest hetkest alates vastutas poeg seaduse ees ise. Juudid on ainuke rahvas, kes pole tuhandete aastate vältel kaotanud oma religioosset ja kultuurilist järjepidavust. Lisaks on väga tähelepanuväärne ka vana heebrea keele ivriidi elustamine ja kasutuselevõtt tänapäeva Iisraelis. Venelased Alates 15.-16.sajandist sai venelaste põhiliseks kasvatusaluseks kogumik Domostroi. Domostroi põhimõtete järgi on ühiskond patriarhaalne ning mehel lasus naiste, laste ja majaliste üle suur võim, mida piirasid ranged õigeusu tavad ja reeglid. Naine oli alluv ning talt nõuti töökust ja allaheitlikust. Lapsed pidid vastuvaidlematult vanemate sõna kuulama. Vägivald naiste ja laste kallal oli vene talupojaühiskonnas tavaline ja siiamaani on ju kasutusel sellest ajast pärit ütlus, et kui ei peksa, siis ei armasta...
mitmesuguste teaduste ja harrastustega. KRISTLANE .JUMALA ORI Maa ristiusustamine nõudis raamatute tõlkimist, sellega tõusis haridustase ja levis laste õpetamine. Venemaal olid juba XI sajandil levinud ,,isa õpetused pojale". Need olid isade õpetussõnad lastele ning nendest kujunesid Vana-Vene ühiskonnas kõlbelise kasvatuse ja elujuhiste kogumikud. Suurt mõju avaldas vana paganausk kristlikule kõlblusele. Keskaja venelase üldlevinud ja põhiliseks kasvatusaluseks oli XV- XVI saj. kirjalikuks tervikkoguks kokkupandud igapäevaste elujuhiste kogum Domastroi. See pole üksnes majapidamisõpetus, oma elamise ülesehitamine, vaid siin on rõhutatud kõlbelisi suhteid inimeste vahel nii perekonnas, majas, mõisas, linnas , kui ka riigis. Tegemist oli põhjendatud käitumisnormidega, mis oli pidevalt sotsiaalse kontrolli all, mis võisid iga hetk esile kutsuda avaliku laituse, kui keegi neid eiras, või kiituse, kui midagi eriti hästi tegi
üldse rahvakultuuri üks püsivamaid fenomene. Üldrahvalikena tähistati Bütsantsis kalende, brumaaliaid ja rusaaliaid. Bütsantsi haridust iseloomustas raamatulikkus. Haritud inimesele oli raamat rikkus, aga ka kindel tugi ja autoriteet. 6.7 Jumala ori Venemaa Keskajal oli Venemaa ühiskond tugevasti allutatud Bütsantsi eeskujule. Iga inimene oli eelkõige ristiinimene, kes pidi hoolitsema oma hingeõnnistuse eest. Keskaja venelase üldlevinud ja põhiliseks kasvatusaluseks oli XV-XVI saj kirjalikuks tervikkoguks kokkupandud igapäevaste elujuhiste kogum Domostroi.See õpetab, et peamine hüve on töö. Avaliku karistuse vorm on naer ja väljanaermine. Isa pidi valitsema, juhtima, jälgima ja kohut mõistma, vajadusel karistama kogu peret: naist, lapsi, teenijaid. Naine oli majas perenaine. Kui meest kodus polnud, vastutas majapidamise eest täie- likult naine. Ema ülesanne oli õpetada oma tütreid. Neile tuli õpetada käsitööd, kodumaja-
Üldrahvalikena tähistati Bütsantsis kalende, brumaaliaid ja rusaaliaid. Bütsantsi haridust iseloomustas raamatulikkus. Haritud inimesele oli raamat rikkus, aga ka kindel tugi ja autoriteet. 6.7 Jumala ori Venemaa Keskajal oli Venemaa ühiskond tugevasti allutatud Bütsantsi eeskujule. Iga inimene oli eelkõige ristiinimene, kes pidi hoolitsema oma hingeõnnistuse eest. Keskaja venelase üldlevinud ja põhiliseks kasvatusaluseks oli XV-XVI saj kirjalikuks tervikkoguks kokkupandud igapäevaste elujuhiste kogum Domostroi.See õpetab, et peamine hüve on töö. Avaliku karistuse vorm on naer ja väljanaermine. Isa pidi valitsema, juhtima, jälgima ja kohut mõistma, vajadusel karistama kogu peret: naist, lapsi, teenijaid. Naine oli majas perenaine. Kui meest kodus polnud, vastutas majapidamise eest täie- likult naine. Ema ülesanne oli õpetada oma tütreid
annaabi.ee 
