kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja toimivaid täiskavanute õpetamisviise Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Väärtused- Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead.
kasvatamisega. Raamatus on toodud palju näiteid, mida on ka korralikult analüüsitud. Paljud lapsevanemad arvavad, et laste kasvatuse juures on väga oluline karistamine. See võib põhjustada lastes arvamuse, et nende vanemad ei armasta neid piisavalt. Kuigi see ei ole nii tegelikult. Samas põhjustab füüsiline karistamine lastes viha ja vimma ning nad ei unusta seda juhtumit ega andesta oma vanematele. Raamatud, artiklid, seminarid ja kursused annavad kasvatusalast teavet. Üks soovitab last vajaduse korral käsivarrest sakutada, teine kutsub üles premeerima maiustusega. Väga olulina on luua lapsega pilgukontakt ja võimalikult palju temaga suhelda. Anda teada lapsele, et isa või ema on talle alati olemas ja toetavad kui vaja. Kasvatuses on olulisel kohal ka distsipliin. Distsipliini abil suunatakse laps teele, mida tal tuleb käia. Karistamine on vaid osa distsipliinist ja parem on, mida vähem seda kasutatakse
maailmas. Riigi eelarvest on ettenähtud päris suured miljonid kroonid kirikutele ja kogudustele. Samas põlisrahva pühamute ja hiiete korrastamiseks ning hooldamiseks pole ettenähtud sentigi. Riigieelarvelise toetuse puhul on silmas peetud seda: · Oluline on tõhustada ja arendada kirikute poolt tehtavat rehabilitatsioonialast tööd ( just nagu meie riigis poleks piisavalt sotsiaaltöötajaid ) · Arendada tuleb kirikute poolt tehtavat haridus- ja kasvatusalast tööd laste ja noortega · Vaja on kaasa aidata religioossete massikommunikatsioonivahendite tegevuse arendamisele, mille tulemusena on võimalik kujundada positiivses suunas eetikat puudutavaid küsimusi Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liidud on vabastatud tulumaksust ja käibemaksust. Erinevalt mittetulundusühingutest ei pea kirikud ja kogudused ära märkima ka oma annetajaid. Annetajaliikmeid võib olla kümneid tuhandeid ja riik ei teagi neist mitte
saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast · Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega · Didaktika - uurib õpetamist ja õppimisprotsessi · Kasvatussotsioloogia - Uurib kasvatustegelikkuse sotsiaalset poolt · Võrdlev kasvatusteadus - uurib ja võrdleb eri kultuuride kasvatussüsteeme · Kasvatuse ajalugu - uurib eri ajastute ning nende esindajate kasvatusalast mõttelugu · Eripedagoogika - uurib erivajadustega indiviidide õpetamist · Andragoogika - uurib täiskasvanuid õppijatena ja arendab välja toimivaid täiskasvanute õpetamisviise Grupitöö Mõõta või mõista Püüa leida ja kirjeldada võimalikult palju neid asjaolusid, tõsiasju ning näitajaid koolis, mida oleks tingimata vaja mõõta? Nüüd kirjeldage neid tõsiasju ja asjaolusid, mida mõõta pole võimalik, ent mida oleks vaja mõista.