väiksed saared ei pruukinud olla eestlased vaid rootslased. Muinasaja lõpusajandiks elati uuesti külades, suurus oli erinev. Külast suurem asustusüksus oli kihelkond, neid umber 45 Eesti aladel. Need omakorda liitunud maakondadeks. Eesti muinasaja lõpu kaart, kus on mis maakond! Peetakse silmas 8 suurt maakonda: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine. Sel ajal toimus muutus kasvatavates kultuurides, odra osatähtsus vähenes ja hakati kasvatama rohkem rukist. Omased ka herned, oad, läätsed. Põlluharimise kõrval loomakasvatus, aga loomi peeti suht vabalt, kõik loomad umber 1/3 võrra väiksemad kui praegused koduloomad. Lehma peeti mitte piimaks vaid liha ja sõnnik. Kalapüüki oli suht vähe, toimus eeskätt sisevetel (rannik üsna asustamata). Küttimine ka teisejärguline. Eriti Lõuna-Eestis levinud metsmesindus, tarud olid metsas, inimestel koht teada
N.polüsahhariid+ valguline AG. · REKOMBINANTSED VAKTSIINID - Suureks probleemiks uute vaktsiinide saamisel on mikroobid, mis ei kasva laborioludes. N: B ja C hepatiidi viirused; pidaltõbi, hingamisteede nakkus, malaaria. Läbimurre selliste mikroobide vastaste vaktsiinide valmistamisel tuli tehnoloogiaga, kus haigust tekitavate mikroorganismide geenid kantakse üle ja ekspresseeritakse tehistingimustes - kergesti kasvatavates organismides (E.coli) Esimeseks oli B-hepatiidi vaktsiin, see ekspresseeriti pagaripärmis. · DNA VAKTSIINID - organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul "paljas" DNA sisaldab vähemalt 3 tähtsat komponenti: bakteriaalset replikatsiooni alguspunkti tugeva eukarüootse promootori kontrolli all olevat antigeeni (või mitut antigeeni) selektsioonimarkerit.
(hästi) laborioludes. N: B ja C hepatiidi viirused; bakterid - N: pidaltõve tekitaja Mycobacterium leprae ja hingamisteede nakkuste tekitaja Clamydia pneumoniae ning parasiidid, N: malaariat põhjustav Plasmodium. Läbimurre selliste mikroobide vastaste vaksiinide valmistamisel tuli tehnoloogiaga, kus haigust tekitavate mikroorganismide geenid kantakse üle ja ekspresseeritakse tehistingimustes - kergesti kasvatavates organismides (E.coli, insect, mammalian cells). Esimeseks oli B-hepatiidi vaksiin, see ekspresseeriti pagaripärm Saccharomyces cerevisiae. DNA-vaksiinid organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul "paljas" DNA sisaldab vähemalt 3 tähtsat komponenti: a) bakteriaalset replikatsiooni alguspunkti, b) tugeva eukarüootse promootori kontrolli all olevat antigeeni (või mitut antigeeni), c) selektsioonimarkerit. Esimene ja viimane on vajalik
annaabi.ee 
