Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. Kliima on põllumajandusega tegelemiseks küllaltki paras, kuid põllumajandusega tegeldakse vähe, seda ptakistab künklik reljeef ja kivide rohkus. Kuid vähesel määral tegeldakse põllumajandusega ikka. Kogu maa-alast on põllumajanduslikus kasutuses vaid 3,2% maa-alast. Peamiseks kasvatavaks kultuuriks on teravili. Norras tegeldakse vähesel määral ka lambakasvatusega (~3 000 000 isendit). 6.Kasutatud allikad. http://et.wikipedia.org/wiki/Norra# http://hdr.undp.org/en/ http://www.sacmeq.org/statplanet/StatPlanet.html http://www.norra.ee/ http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/norra.htm http://picasaweb.google.com/swedishforests&imgurl=http://lh3.ggpht.com/_57LB2fI6NCc/ RvFkdnWIPmE/AAAAAAAADdc/6LV8jYUIyYg/NorraVentikkovaaraPajalaSvea.jpg&w= 1600&h=1200&ei=w62hTb-
põhimõtteliselt kättesaadav kõikidest rahvakihtidest pärit noortele. Hariduselus olid tähtsal kohal ka vabahariduslikud seltsid ja organisatsioonid. 1917. aastal asutati Tallinnas uus kirjanike koondis nimega ,,Siuru", kuhu kuulusid viljakad ja hästituntud kirjanikud nagu Arthur Adson, August Gailit, Marie Under, Henrik Visnapuu. Kirjanikud asutatsid ka oma liidu aastal 1922, mille nimeks saigi Eesti Kirjanike Liit ning see hakkas välja andma ajakirja ,,Looming". Rahvustunnet kasvatavaks said ajaloolised romaanid ja novellid nagu Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" ja Mait Metsanurga ,,Ümera jõel". Eestis kujunes ka täiesti uus kunstnikkond. Moodsad kunstivoolud kajastusid ka eesti maalikunstinke loomingus. Kunsti õpiti aga 1919. aastal Tartus avatud kunstikooli nimega ,,Pallas", mille asutajaks oli maalikunstnik Konrad Mägi ja Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis. Tuntumateks kunstnikeks said Nikolai Triin, Ado Vabbe,Kristjan Raud ja Kondrad Mägi.
kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt, välja arvatud lapse perekonnas hooldaja. Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.