seda on lihtsalt nii rake kirjeldada milline rõõmus pilk ja emotsioonid neil on kui keegi neid kuulab. See on midagi imestama panev kuidas hooldekodus olevad eakad on lihtsalt unarusse jäetud. Meenus mulle üks paariaasta tagune lugu, mis pole sugugi eetiline. Näidati seda ka telekas saates Kodutunne. Perekond Tudulinnast üksikema oma lastega. Tundus korralik ema, oli tal küll väike haigus, mis avaldus korra mitme kuu tagant. Kuid see ei seganud tal oma lapsi armastamast ja kasvatamast. Sattus ta kord haiglasse oma väiksema lapsega kellel oli kopsupõletik, võttes lapse palve peale ära kanüüli, mis oli küll vale käitumine aga keegi teine ju lapse jutust välja ei teinud ja ära seda ei võtnud. Ema süda soovib ikka oma lapsele vaid parimat. See oli aga sotsiaaltöötajale piisavaks argumendid, et võtta sellelt naiselt kaks väiksemat last ja paigutada nad elama venekeelse keskkonnaga lastekodusse. Oleks ema vaid teadnud, et selle kõigele
parema haridustaseme, sotsiaalse kindlustatuse ja väheste psühhopatoloogiliste kalduvuste poolest (vähemalt lapsendamise ajal). Need erinevused pole mõistagi üllatavad. On üsna arusaadav, et vaimsete häiretega naised loobuvad sagedamini oma kastest ( kuigi lapsest loobuvate vanemate tunnused on ise ajal jai se maadel väga erinevaid) ja vanemad, kes lapsendavad, läbivad eeluuringu, millega veendutakse, et mingeid vaimsed haired ei takista neil lapsi üles kasvatamast. Seetõttu on lapsendatud laste uuringud kahtlemata kallutatud, kuna bioloogiliste vanemate seas on ebaproportsionaalselt kõirge geneetiliste riskitegurite osakaal ja kasuvanemad jäävad keskkonnariskide poolest alla populatsiooni keskmisest. Kuid küsimus pole ainult selles, et kasuvanemate koskkond on riskivabam, vaid kas keskkonna valik on kitsamalt piiritletud kui elanikkonna hulgas tervikuna. Tagajärjeks on see, et lapsendatud laste uuringud kipuvad keskkonna mõju alahindama.
19501990) tugevasti mõjustanud kuivendus. Kolmandik meie soodest on pöördumatult kuivendatud ja seal on katkenud turba looduslik juurdekasv. Enim ohustatud on allikasood, madalsoometsad ja liigirikkad madalsood. M. Ilometsa (2001) arvetes 90% kunagistest madalsoodest võib arvata kuivendatute hulka, sest piisab ühest kuivendusobjekti lähima jõega ühendavast magistraalkraavist läbi madalsoo, et viimane lakkaks olemast (s.t. turvast kasvatamast). Oma loodusliku seisundi on säilitanud ning kasvatavad endiselt turvast valdavalt rabad. 7.3. Seadused ja siduvad lepingud 1. RAMSARI (1971) KONVENTSIOON RAHVUSVAHELISTE MÄRGALADE KOHTA Ramsari konventsioon on rahvusvaheline leping, mis reguleerib märgalade kaitset ja kasutamist. Ramsari konventsioon kirjutati alla Iraanis, Ramsaris 1971. a. Algselt oli konventsioon mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid konventsiooni väljatöötamise käigus ilmnes, et ka teiste
annaabi.ee 
