5.Loomastik: Taluvad hästi kuumust, selleks on soomuseline kehakate, varjevärvus, väike veevajadus. Enamus uru- ja ööloomad, osad teevad kuumuse kaitseks suveuinakut. Liivakõrbetes palju närilisi, nt suslik ja liivarott. Roomajad: kobra, gürsa ja eefa. Tuntumad: kaamelid, kängurud, kõrberebane, skorpion. 6. Inimtegevus: Elab üle 1 miljardi inimese. Rändkarjakasvatamine, põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett. Oaasides kasvatadakse: virsikuid, puuvilla, ka nisu ja otra. Karjas peetakse: kitsi, lambaid, kaameleid, eesleid ja veiseid. Kaevandamine: nafta, maagaasi ja soola. Kõrbestumise peamine põhjus on ülekarjatamine. Kõrbed laienevad lõuna suunas kiirusega 6 km aastas. 7.Mõisted: oaas- ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Soolajärv- soolaseveeline järv kuiva kliimaga alal, kus auramine ületab magevee juurdevoolu. soolak- soolarikka pinnasega ala kõrbes.
Kloon on vegetatiivselt paljunemisel tekkinud ühe vanema järglased. Selle isendid on identsed omavahel ja vanemaga. Looduslikud kloonid on nt: mugul taimed, risoomidega paljundatavad maikellukesed, saar, paju. Jaguneb biotehnoloogiliselt: embriokloonimine ja tuum kloonimine. Embriokloonimine tähendab embrio lõhestumist ning põhineb totipontentidel tüvirakkudel mis on eraldatud lootest 2-16 raku staadiumis. Nt: healt tõult lehmalt võetakse munarakk ja viljastadakse. Kasvatadakse embrio, see jagatakse osadeks ja saadakse mitu testitud embriot. Milles on kõik rakud et areneda tervik organismiks. Need siirdadakse mitmele lehmale, kes indlevad. Need on retsipendid, kes surrogaat emana sünnitavad. Tuuk kloonimine seisneb keharaku tuuma siirdamises teise raku mille oma tuum on kõrvaldatud. Dolly kloonimine Sotimaal sünd juuni 1996. Tuuma doonoriklt võetakse udararakud, mille tuumas on 2n kromosoomi. Teiselt lambalt võetakse munarakk ja
· Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku · Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem 2) mullastiku hävingu ja kõrbestumine: põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegurid. Mulla looduslik ärakanne e erosioon (paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. See on eriti ulatuslik piirkondades kus taimestik puudub või kasvatadakse monokultuure. Seda saab vähendada oskusliku maaharimisega,terass- ja ribapõllumajandusega ning õigete külvikordade jälgimisega. Kõrbestumine on tingitud kliimateguritest, kuid ka inimtegevusest. Põhjused: Ülatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõige väetamis- ja maaharimisvõtted, niisutavate maade sooldumine. 3) happevihmad: see on tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattunud oksiidid
Niisutus suvel hädavajalik. (Usa nn. Nisuvööde, Ukraina viljakad alad) · Lähistroopiline vööde vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik aastaläbi kasvatada ja saada 2 saaki. * Läänemererannikute vahemereline valdkond pehme ja vihmane talk, kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad siin mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatadakse puuvilja, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu ja maisi. * Mandriline valdkond suur niiskusepuudus, kõrbed ja poolkõrbed. Lühike ja külm talv. Põllumajandus võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. * Idarannikute niiske valdkond sademeid rikkalikult, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme ja kasvatatakse nisu,maisi,riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jne.
annaabi.ee 
