inimkonnaga, milles tegev sama ürgjõud. Spekulatiivse filosoofia alusel tuleb iga rahvast käsitada kui igavese idee omapärast kehastust. Igal rahval on täita oma ülesanne, sest ta on inimsuse mõtte üheks eriliseks ja asendamatuks väljenduseks. Fröbeli arvates rahvakasvataja saab ehtselt ja tõeliselt toimida rahvakasvatuse heaks, kui ta endas kannab selle rahva kõiksust, kellele ta tahab kasvatada, ja kui ta seda tervenisti eeldab, kuigi ainult idudes ja kalduvustes, oma kasvandikus ja õpilases. Vastupidiselt oma ajastu paljudele teistele ideoloogidele, eeskätt J.G. Fichtele, on Fröbel veendunud, et rahvaelu ja rahvavaimu kõige ürgseemaks ja pidevamaks allikaks tuleb pidada tervehingelist perekonda. Ent otsustavaks asjaoluks jääb seejuures ikkagi, et tee ehtsele inimkonna kasvatusele viib ainult üle rahvusliku olemuse arendamise. Fröbeli pedagoogika teiseks haaravaks põhimõtteks on arengu idee. Selle idee mitmepalgelisus on
Selle omaduse määrab rohkem kasvatus kui intellekt. Tähelepanu tuleks pöörata "kriitilistele" igadele, mil õige areng võib jagu saada isegi halvast pärilikkusest. 3-4-aastasel lapsel areneb aktiivselt intellekt, 8-11-aastaselt rajatakse isiksuse alused. Aga äkki saab temast kurjategija? Tulevasi kasuvanemaid paneb muretsema ka mõte kuritegelike kalduvuste pärimisest. Nad on valmis nägema nende jaoks igas mittestandardsest perest pärit kasvandikus halva pärilikkuse ilminguid. Taoline suhtumine on aga seotud väheste teadmistega lapse normaalse arengu käigust. Kaasaegne teadus on tõestanud, et pole olemas kaasasündinud kalduvust kriminaalselt käituda. 40 aasta jooksul koguti Ameerikas ja Euroopas andmeid ühemunakaksikute kohta. Kui probleem oleks geneetilises materjalis (kaksikute puhul on see aga samasugune), siis on loogiline eeldada, et mõlemad nad peaksid olema kurjategijad. Ometi leidus küllalt
teadvustamiskeskus universumis. Mina on see kes meid elus juhib. Identiteet - kes ma olen? Milline ma olen? Milliseks ma võiksin saada? Kasvatuse ja hariduse protsessid kujundavad meie identiteedi. Kasvatus=sissejuhatus ellu Põhiküsimused kasvatuses Kes on inimene? Milliseks peab ta saama? Hilisrenessanssil sai inimesest küsimus iseenda jaoks; hiljem seisused muutusid vähemtähtsaks ja oli iga inimene oli oma saatuse sepp. 2. loeng Sissejuhatus kasvatusteadusessse: Kasvatus on: 1 kasvandikus peituvate instinktide ja pürgimuste terve ja harmooniline arendamine. 1 isiksuses kõlbelise iseloomu kujundamine. 1 kultuuriväärtuste vahendamine kasvavale põlvkonnale. 1 inimlik toiming, mille mõtteks on eelduste loomine inimese mitmekülgsele arengule ja kasvule. 1 inimese kasvamine ja arengu reguleerija. 1 kasvamise saatja, kasvaja aitaja. 1 loomine õppitava inimese kujundamiseks. 1 suhe ja suhete loomine. Kasvatus on