toimetamine õigete rakkudeni. Meetod on ka kallis. 58. Miks on oluline teada organismide genoomi täispikki järjestusi? Teades genoomi täispikki järjestusi loodavad teadlased loomade kaudu jõuda inimhaiguste mõistmiseni. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, loomi kasutatakse inimhaiguste mudelitena. Samuti täiendab see teadmisi evulutsioonist ja bioloogiast. 59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? Healoomulistel kasvajatel säilub suuresti sarnasus koega, millest nad ürgnevad, kuid pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike. Pahaloomulises kasvajas on mitoose rohkelt ja ta kasvab kiiresti, seevastu healoomuline kasvaja suureneb aeglaselt, mitoose on vähe,tema rakud ei tungi naaberkudedesse. Pahaloomuline kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis
(Hays 2014:191-192). Kasvajatest esinevad FA haigetel kõige sagedamini pea ja kaelapiirkonna vähkkasvajad ning günekoloogilised kasvajad. Harvemini esinevad maksakartsinoomid, maksa adenoomid (neid kasvajaid peetakse healoomulisteks, kuid lõplik diagnoos selgub peale diopsia läbiviimist), ajukasvajad, neerukasvajad (Wilmsi kasvaja), söögitoru kasvajad, neuroblastoomid (kasvajad, mis takistavad närvikoe arenemist) ja rinnanäärme vähikoekasvaja. Kuigi FA ja tavapatsientide kasvajatel on sarnane mikroskoopiline pilt, on FA patsientidel vähkkasvaja esinemise sagedus, jaotus- ja kliiniline kulg erinevad ning seda asjaolu soovitatakse arvesse võtta kasvajate kontrolli all hoidmisel. (Hays 2014:271-275). Paljudel patsientidel tekib FA arenemisel lõpuks äge müeloidne leukeemia (AML). Seetõttu peavad kõik FA patsiendid jääma pideva meditsiinilise järelevalve alla. Verepilti tuleb kontrollida regulaarselt
Pöördtranskriptaasi inhibiitorid. 10. loeng KASVAJAD JA IMMUUNVASTUS VÄHK (PAHALOOMULINE KASVAJA)--RAKUD, MIS ENAM EI DIFERENTSEERU JA POOLDU TAVAPÄRASELT EGA ALLU TUUMORSUPRESSOR NING PROTOONKOGEENIDE KONTROLLILE. KARTSINOOM - EPITELIAALNE SARKOOM - MESENHÜMAALNE LÜMFOOM - LÜMFOIDNE LEUKEEMIA - HEMATOPOEETILINE MELANOOM- NEUROEKTODERMAALNE SEMINOOM - TÜVIRAKULINE GLIOOM- GLIIA RAKKUDE KASVAJA Lisaks SEGATÜÜPI Kõikidel kasvajatel on KLONAALNE PÄRITOLU, HETEROGEENSUSE (EBASTABIILSUSE) TEKE 5X10 KAHEKSANDAS ASTMES RAKKU- 1 GRAMM KASVAJAT 2-20 AASTAT 1st MUUTUNUD RAKUST 1grammine KASVAJA Kahekordistumine: 50-100 PÄEVA Noortel ja vanadel indiviididel on erinevad kasvajate spektrid. Lapseea kasvajad on seotud konkreetse fenotüübiga, võivad arenema hakata juba looteeas. On valdavalt agressiivsed, kiire kasvaga, alluvad ravilehalvasti. Klassikaline kasvaja areng Üks rakk – klonaalne areng
annaabi.ee 
