Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas sisuliselt vaid mais Hispaanias. 8 GMtooted Geneetiliselt muundatud sojast valmistatud õlid Eesti kaubandusvõrgus. Sojaoad on sageli geneetiliselt muundatud. 9 Ajakirjas Food and Chemical Toxicology ilmunud uurimuse kohaselt avaldus glüfosaadiresistentset GM maisi NK603 tarbinud rottidel suurem soodumus kasvajateks kui kontrollgrupi katseloomadel. 10 Kasutatud kirjandus http:// www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=17&Itemid=27 http:// www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=33&Itemid=44 http:// www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=34&Itemid=45 http://www.eko.org.ee/gmo/images/stories/toidu6lid_GMOdegasept06.jpg http://www.antikvariaat.eu/images/normal/10342_1.jpg https:// encryptedtbn0
harilikult ei vaja ka ravi. (Bogovski jt 1989.) Pahaloomulised veresoontepõhised nahakasvajad 17 Kaposi sarkoomi klassikaline vorm on lümfaatilise endoteeli pahaloomuline kasvaja, mis esineb vanemaealiste inimeste, tavaliselt meeste jäsemetel. Nahapinnale tekivad alguses violetsed laigud, mis paksenevad, laienevad ning muutuvad haavanduvateks kasvajateks. Efektiivne ravi üksikute kasvajate korral on kiiritamine. Teine Kaposi sarkoomi vorm on seotud immuunpuudulikkusega, eriti HIV- infektsiooniga. Kasvajad võivad paikneda limaskestadel ja üle kogu keha. (Bogovski jt 1989.) Pigmentkasvajad Healoomulised pigmentkasvajad Tedretäht ehk efeliit ehk tedretähnid on väikesed helepruunid päikesevalguses eriti esile tulevad pigmendilaigukesed. normaalse epidermise basaalkihis on tavalisest rohkem melaniini. Neid
või avaldavad sellele survet. Väga harva võivad pahaloomulise ajukasvaja rakud sellest irduda ja levida teistesse peaaju osadesse, seljaajusse või isegi teistesse kehaosadesse. Mõnikord ei ulatu pahaloomuline kasvaja tervetesse kudedesse. Kasvaja võib piirduda teatud koekihiga. Seda võivad piirata ka koljuluud või teised struktuurid. Pahaloomulised kasvajad jagunevad omakorda primaarseteks ja sekundaarseteks kasvajateks. 11.1 Riskitegurid Ajukasvajate täpset põhjust ei tea keegi. Arstid oskavad harva seletada, miks ühel inimesel tekib ajukasvaja ja teistel mitte. Samas on selge, et ajukasvajad ei ole nakkuslikud. Keegi teine ei saa teid sellesse haigusesse ,,nakatada". Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on teatud riskitegurid, on suurem tõenäosus ajukasvaja tekkeks kui teistel. Riskitegur on ükskõik milline faktor, mis suurendab isiku võimalust teatud haiguse tekkeks. · Meessugu
Seetõttu tekib kasvajate hilisstaadiumis nekroos ehk kudede kärbumine ühes kudede lagunemisega, mis võib anda ka verejookse. Pahaloomuliste kasvajate korral häirub organismi ainevahetus, kudede toitumine. Areneb organismi üldine kurnatus, mis väliselt avaldub tugevas kõhnumises. Vereloome kahjustusest tekib kehvveresus ehk aneemia, töövõime langus, väsimus. Hormonaalselt aktiivseteks kasvajateks loetakse sisesekretoorsete näärmete rakkude kontrollimatut paljunemist ühes vastava hormooni produktsiooniga. Selline kasvaja võib paikneda oma õige koe asukohast hoopiski eemal. Kasvajate tekkepõhjused. Miks hakkavad rakud atüüpiliselt paljunema? Miks tekivad rakkude paljunemist määravas geneetilises koodis muutused? Põhjusi on ilmselt mitmeid. 1. Teatud keemilised ained, nn kantserogeensed ained kutsuvad esile rakkude mutatsioone. Sellisteks aineteks võivad olla suitsus
annaabi.ee 
