juurtega on sel juhul tegemist? 1) Idujuurest areneb peajuur 2) Varrest, lehest või nende muudenditest saavad alguse lisajuured 11.Juuremügarad: a) millistel taimedel nad esinevad b) mis nende moodustamist põhjustab c) milles seisneb nende tähtsus a) Esinevad peamiselt liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel u. 200 liigil teistest perekondadest b) Taimede juurtes elavad bakterid, mis suudavad omastada õhulämmastikku ja seetõttu tekivad kasvajataolised moodustised c) Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest ja taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid. 12.Missugusest meristeemsest koest oleneb kaheiduleheliste taimede juure ja varre jämenemine? Kambiumis 13.Kuidas ühe- ja kaheidulehelised taimed üksteisest erinevad juhtkimpude asetuse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult.
bataat, pojeng Sümbioos Mükoriisa e. seenjuur on juuretippudega sümbioosis elavad seenehüüfid Seene rakkude ensüümid mineraliseerivad mulla orgaanilisi aineid - aitavad kaasa nende omastamisele taimede poolt Suurendavad juurevõrgustikku ning parandavad vee omastamist Juuremügarad esinevad peamisel liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel ca 200 liigil teistest perekondadest Õhulämmastikku omastada suutvad bakterid elavad taimede juurtes – tekivad kasvajataolised moodustised Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest, taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid Vars Tüüpilisel juhul piiramatu kasvuga polüsümmeetriline telgelund. Koosneb enamasti sõlmevahedest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada pungad, käbid, juured. Kannab lehti ja pungi; ühendab lehti ja juuri; võimaldab lehtede tohutu assimilatsioonipinna moodustamist; varuainete kogunemise koht. Varte tippudes asuvad kasvukuhikud.
Ti-plasmiid sisaldab teisigi geene: osa DNA ülekandeks, osa juurdekasvu, osa võrsekasvu indutseerimiseks. Ti – epikromosomaalne geneetiline element. Oluline transgeensete taimede tegemiseks. Kui bakteri DNA siseneb, siis toimub konservatiivne koht-spetsiifiline rekombinatsiooni kaudu. Ühesuunaline protsess – läheb taime ja sinna jääb. Ainult üks DNA ahel kantakse üle. Ti-plasmiidi jääb kogu geneetiline info alles. Ti- plasmiid Agrobacteriumist läheb taime genoomi, tekivad kasvajataolised moodustised, mügarad. Ti plasmiide on erinevat tüüpi. Määravad apiindide sünteesi (need on Arg derivaadid). Nopaliin –aine, mis sunnib taime diferentseeruma. T-regioon ühineb taime genoomiga. 93 Ti-plasmiidide geenid: 1. vir – DNA ülekanne taimele 2. shi – võrse areng 3. rai – juure areng 4. nos – nopaliini süntees 5. noc - nopaliini katabolism 6. ocs 7. occ 8. tra – baktereid transportiv geen vir, shi ja rai on kõigis Ti-plasmiidides
annaabi.ee 
