retseptoreid, nimetatakse hormoonretseptor-positiivseks ehk hormoontundlikuks kasvajaks. Osad rinnavähid sisaldavad väga vähe hormoonretseptoreid ja neid nimetatakse hormoonretseptor- negatiivseteks. Umbes 70% kõikidest rinnavähkidest on hormoontundlikud. Hormoonretseptorite olemasolu on tähtis rinnavähi ravi määramise seisukohalt. (HL 2011) Koeproovis on võimalik määrata hormoonretseptorite olemasolu rinnavähi rakkudes. Hormoonretseptorite olemasolu või nende puudumine kasvajakoes on väga tähtis nii prognoosi kui ka ravi määramise seisukohalt. Retseptorite olemasolu korral on prognoos parem ja hormoonravi efektiivsem. (KHM 2011) 21 3.2.6. HER2 määramine Haiguse diagnoosimisel hinnatakse ka spetsiifilise retseptorvalgu HER2 (ingl human epidermal growth factor receptor-type 2) - inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptori -
Senini on kasvajates kirjeldatud üle saja erineva retsiprookse translokatsiooni, millede murrukohtade geenide kloneerimine on paljudel juhtudel viinud vähi tekkel osalevate geenide identifitseerimisele. Translokatsiooni või inversiooni tagajärjel võivad proto- onkogeenid aktiveeruda tänu asetumisele antud rakus aktiivse promootori või enhanseri kõrvale. Nii tsütogeneetilised kui ka molekulaargeneetilised uuringud on näidanud, et mõned protoonkogeenid on kasvajakoes esindatud paljude koopiatena. · Madalatasemeline (low-level) amplifikatsioon, mis on tingitud ühe, kahe või enama kromosoomi või kromosoomiõla lisandumisest, on seotud sadade või kümnete tuhandete geenidega (sh. proto-onkogeenid). Kõigi geenide hulk suureneb polüploidiseerumisel (triploidia, tetraploidia), mida leitakse näiteks mõnede leukeemiate puhul. Märksa sagedasem on aga üksikute kromosoomide polüsoomia.
Kleepuvad tervete rakkude külge,et veres liikuda. - Proliferatsioon – raku jagunemine, on häiritud kasvajarakkudes mutatsioonide tõttu. -Invasioon – tungib teistesse kudedesse ja organitesse. Peab tungima verre ja lümfisoontesse, et liikuda ja toituda. - Angiogenees – võime olemasolevate veresoonte baasil moodustada uusi. Et ennast toita ja sealt edasi levida. Et kasvajarakud metastaseeruksid on vaja kõikide ülaltoodud protsesside olemasolu. 18. Miks on kasvajarakud kasvajakoes tavaliselt geneetiliselt heterogeensed? Vajalik, kuna kasvajarakkude heterogeensuse tõttu on nende kasvu pidurdamine keeruline. 19. Kasvajarakkude järjestikused mutatsioonid kui alus kasvajate heterogeensusele Kasvajad tekivad rakkude klonaalse paljunemise ja mitmete järjestikuste mutatsioonide tagajärjel, mille tulemusena tekib rakkude heterogeensus kasvajas. Heterogeensus tähendab mitmete mutatsioonide olemasolu ning mutatsioonide diferentseerumist (mida
annaabi.ee 
