vajadusele ja kasutusharjumustele mugavaima programmi. Valikuid leiab kõikidele operatsioonisüsteemidele. 3.3 Jadaskeemi kasutusvaldkonnad Sequence ja Scenario tüüpi diagramme kasutatakse väga paljudes erinevates valdkondades, kus on vaja visualiseerid protsesside toimimise struktuuri eelkõige ajalises järjekorras. Seega on raske tuua välja kõiki kasutusvaldkondi. Järgnevas lõigus on käsitletud mõnda neist ning toodud juurde näiteid, et anda üldine ülevaade Jadaskeemi kasutusulatusest. Joonis 3. Kirjeldab online raamatupoe jadaskeemi. Joonis 3. An example of UML sequence diagram for online bookshop. (Allikas: An example of UML... 2015) Kõige enam kasutatakse jadaskeeme IT valdkonnas erinevate programmikeelte koostamisel (Nt. Java ja Phytoni puhul). Ka logistikas kasutatakse sellist meetodit palju (Nt. Pakkide vedamisel eraisikult eraisikule). Lisaks tasuks märkida ka panganduses jadaskeemide kasutamine (Nt. eraisiku sularaha välja võtmine)
17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega. Põhiline, mida näeb Võgotski. Hinnang: Lähima arengu tsooni mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks. Tugevus- Võgotski toob välja kultuurierinevust. Ta rõhutab, et areng on spetsiifiline erinevates kultuurides. Seotud on see keele erinevast kasutusulatusest ja võimalustest. Nt eskimod arenevad teisiti kui lõunariikide elanikud. Ta räägib ka erinevate valdkondade (majandus, poliitika, ligvistika???, kunst, ajalugu, sotsioloogia) olulisusest arengu käsitluses. Jaan Valsiner (1951-)- Võgotskist mõjutatud. Räägib kolme tsooni konseptsioonist. Toetub Võgotskile. · Vaba Liikumise Tsoon- lapsel on vabadus valida mingite kitsenduste seast (nt on 50 palli aga lapsele tõstetakse 10 nurka ja lubatakse nende hulgast valida)
Kriis vaheldub stabiliseerumisega - põhiline Võgotski seisukoht. Hinnang: Lähima arengutsooni (LAT) mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks. Tugevus- Võgotski toob välja kultuurierinevust. Ta rõhutab, et areng on spetsiifiline erinevates kultuurides. Seotud on see keele erinevast kasutusulatusest ja võimalustest. Nt eskimod arenevad teisiti kui lõunariikide elanikud. Ta räägib ka erinevate valdkondade (majandus, poliitika, ligvistika, kunst, ajalugu, sotsioloogia) olulisusest arengu käsitluses. Jaan Valsiner (1951-...) - Võgotskist mõjutatud Toetudes Võgotskile, räägib kolme tsooni konseptsioonist: Vaba Liikumise Tsoon- laps ei tea täpselt, mida peab veel tegema takatsetab; lapsel on vabadus valida mingite kitsenduste seast (nt on 50
spordimurud liivasemat kasvupinnast, millele aga väetisevaru andmine tema väikese neelamismahutavuse tõttu ei ole võimalik. Lisaks eemaldatakse sellistelt murudelt niitmisega pidevalt haljasmassi, mistõttu nende pidev väetamine on vajalik. Kuigi intensiivselt majandatav muru vajab kasvuajal eelkõige lämmastikku, tuleb lämmastikväetiste andmisega olla ettevaatlik, kuna lämmastik uhutakse vihma- ja kastmisveega taimede kasutusulatusest välja. Otstarbekam on kasutada juhitava toimeajaga väetisi. Kogu kasvuperioodi jooksul kokku on murudele piisavaks koguseks 1 kg 2 lämmastikku 100 m kohta. Kui pinnas on kuiv, ei ole väetamisest abi; ka jaheda suve korral tuleks lämmastikukogust vähendada, kuna limiteerivaks faktoriks on sel juhul soojus. Vastupidiselt väga levinud arvamusele, mille kohaselt ei tohiks sügissuvise väetamisega enam lämmastikku anda, on
annaabi.ee 
