10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk, ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused 11. a) allüürid jagatakse: Loomulikud- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe
Parandatud ehk ülemineku tõud-Toni hobune, putonja hobune 3. Kultuur tõud ehk kasvanduse tõud kõige rohkem tehtud tõuaretuse tööd Lääne-Euroopa poolverelised tarsahobused. Ardennid , araabia täisvereline, inglise täisvereline, trakeen. Enamik Euroopa ratsahobuseid. Middendorffi klassifikatsioon (Saksamaal ei kasutata seda süsteemi.On sooja ja külmaverelised.) 1. kiirushobused- soojavereline 2. sammuhobused külmavereline Klassifitseerimine kasutustarbe järgi 1. Ratsahobused light horse, Inglise täisvereline, araabia täisvereline. 2. Ratsa-rakke hobused doni, budjonie,Tori ratsatüüp(Tb) , hannoveri tõug. 3. Traavlid, küliskäijad Orlovi traavel, Ameerika traavel. 4. Universaalsed tõud rakkehobused, võib ka ratsutada. Tori universaalne tüüp(T) 5. Poolraskeveo hobused rootsi ardennid(Asw) , vene raskeveohobune, Eesti raskeveo hobune(ER-
harilik majavamm – Serpula lacrymans, mis täiendavalt oma happesuse neutraliseerimiseks võtab mördist ja ka kivimist kaltsiumi jne. ). Keldri- ja soklikorruse niiskusriski likvideerimise eelised: konstruktsioonikahjustuste likvideerimine ja hoone pikaajaline ekspluatatsioon; niiskusest põhjustatud terviseriski likvideerimine; ruumide küttekulude vähendamine; soklikorruse ruumide väärtustamine, andes neile uue kasutustarbe. Maapinnast väljaulatuv sokliosa on mõjutatud alljärgnevast veekoormusest: perioodiline sademevesi (talvisel perioodil sokli vastas oleva lume sulamisvesi); maapinnalt põrkuv sademevesi ja sellega kaasnev pinnaosakeste väljauhtumine; maapinnaga kokkupuutuvast soklikonstruktsioonist kapillaarselt imenduv vesi; hügroskoopsed soolad; kondenseeruv vesi sokliosa sisepinnal; täiendav märgunud konstruktsiooni lagundav külmatsüklite vaheldumine;