- liigitus - regioonid - seos elustiiliga Rahvalaulu mõiste: 18.-19. sajandil lihtrahva laul (vastandus kõrgkultuuri muusikale ja profesionaalsele loomingule) 20. sajand: - esituse, muusika ja sõnade orgaaniline seotus (laul sünnib lauldes) - laul ja sellega seonduv (miks, kuidas laulda) pärimusrühma liikmena õpitakse lauldes, olles pärimusrühma liige - rahvalaulu seotus pärimuskultuuri teiste valdkondadega (usund, kombed) - eripärane kasutusseos ja laulmistavad Liigid: Vanem rahvalaul Uuem rahvalaul - regilaulu-eelsed vormid - siirdevormilised laulud algriim - lõppriimilised laulud parallelism vormelikeel - regilaul algriim parallelism värsimõõt vormelikeel Regilaul: Lüroeepika Lüürika
18.-19.sajandil rõhutati, et rahvalaule laulab lihtrahvas, Eestis tähendas see talurahvast. Sellega vastandati rahvakultuur kõrgkultuurile ja rahvalaul professionaalsele autoriloomingule. 20.sajandi esimesel poolel vaadeldi rahvalaulu ennekõike kui muusika ning luule üht ja eripärast osa. Rõhutati, et rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, et laul sünnib lauldes viis, sõnad ja esitus koos ja et muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle kasutusseos ja laulmistava. Pärast Teist maailmasõda süveneb Eesti rahvalaulukäsitustes huvi lauliku ja pärimusrühma vastu, varasemast rohkem süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Päevakorrale tõuseb rahvalaulu seotus pärimuskultuuri teiste valdkondadega, nagu tavad ja kombed ning rahvausund. Rahvalaul on rahva varandus, meie juured on nende laulude sees. Kreeka filosoof Platon kirjutab oma ,,Riigis" juba 390.a eKr: ,,Vanad mehed ja naised
Uurijad: Tiiu Jaago, Mari Sarv, Aadu Lintrop. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuem rahvalaul: müüdilisus taandunud, esiplaanil on midagi, mis inimeste maailma kuulub. Rahvalaul kui muusika ning luule üks ja eripärane osa. Rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, laul sünnib lauldes, muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle laulmistava ja kasutusseos. Süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Lõppriim, alliteratsioon, värsiread grupeeruvad salmideks. Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss). Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele. Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest). Refrään arenenum kui regivärsil . Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused
annaabi.ee 
