..(vb) · Raadiosageduste kasutamine, rahvuslik sagedusplaan: · § 1. Määruse reguleerimisala (1) Eesti raadiosagedusplaan sätestab, kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega, raadiosagedusalade üldise kasutusviisi, otstarbe ja reziimi Eestis. (2) Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu raadiosidet piiravate raadiotehniliste vahendite kasutamine. · § 2. Raadiosagedusala kasutusotstarve ja kasutusreziim (1) Raadiosagedusala kasutusotstarve määrab sageduskasutuse jaotuse erinevate raadiosideteenistuste ja raadioseadmete klasside vahel. (2) Raadiosagedusala kasutusreziim määrab sageduskasutuse kategooriad (primaarne või sekundaarne). (3) Primaarse kasutusreziimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid kaitstakse teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest. (4) Sekundaarse
Raadioterminalidel on oma lühitunnus, mida tunneme lühitunnuse ISSI järgi. Sarnaselt GSM süsteemiga, kus mobiiltelefonid on tuvastatavad telefoninumbri abil, saab võrgus raadioterminale tuvastada 7-kohalise ISSI numbriga. Eranditult kõikidel auto- ja käsiterminalidel, dispetserjaamadel ja teistel seadmetel, näiteks serveritel, on tunnuseks oma ISSI number. Kahte samasugust ISSI numbrit võrgus ei ole. (Päästeamet i.a) 4.1. Võrgureziim (TMO) Võrgureziim on tavapärane kasutusreziim, mis töötab mastide pealt, kus suheldakse Häirekeskuse, päästemeeskondade, vastutavate isikute ja teiste ametkondade vahel. Käsi- või autoterminalid on ühendatud TETRA võrku ja võimaldavad suhelda läbi tugijaamade võrgustiku. (Operatiivraadioside i.a) Võrgureziimi eeliseks on ühtlane ja laialdane leviala, mis võimaldab käsi- ja autoterminalide kaudu suhelda üle eesti. Võrgureziimis saavad terminalid kasutada erinevaid võrguteenuseid. (Operatiivraadioside i
loomine ning looduslike piiride arvestamine · Kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine · Teede, liinide, muude ehitisite ja maaprandusspsteemide otstarbekas rajamine ning kasutamine 4 Õiguslik sisu. Maakorralduse käigus kehtestatakse maaomanikele ja kasutajate õigused ja kohustused teatud maatükkide suhtes, määratakse kindlaks nende maade kasutusreziim ehk sihtotstarve, registreeritakse maa maakatastris ning maa omandiõiguse kehtestamiseks registreeritakse maaüksus kinnistusraamatus. Ka on kehtestatud maakorralduse läbiviimise teatud kord, toimingute koosseis ja nende üksteisele järgnevus. Maakorralduse õiguslikuks aluseks on maaseadusandlus, mis hõlmab seadusi ja seadusest alamal olevaid õigusakte. Tehniline külg. Makorralduse teostamine eeldab senise olukorra täpset tundmist, milleks
annaabi.ee 
