5.Tähendus ja kasutus: W. väidab "Filosoofilistes uurimustes", et tähendus on kasutus. Ta leiab, et kui võtame sõna välja tema kontekstist tema keelemängust ja küsime tema tähenduse kohta, siis on see sarnane teguviisiga kui võtame kruvi masinast välja ja küsime, mis see on. Mõistlikum oleks panna kruvi masinasse tagasi ja vaadata, milline on tema funktsioon seal. Sõna ja väljendiga on lood analoogsed: me mõistame teda tema reaalses kasutuskontekstis. Ses mõttes on ka jutt tähenduse kasutuse teooriast tinglik, kuna teooria reeglina eeldab abstraktsioone, nähtuste välja rebimist nende loomulikust kontekstist. 6.Privaatkeele argument: W. arutluse tulemusena on privaatkeel võimatu, sest sellises keeles ei tekiks tähendust. Privaatkeel oleks keel, mida põhimõtteliselt valdaks ainult üks inimene ning teised ei mõistaks. Keel on ikkagi põhimõtteliselt sotsiaalne, ühiskondlik nähtus, mille kaudu oleme kõik
de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees: · üldine keeleteadus püüab kirjeldada põhimõtteliselt kõiki keeli - deskriptiivne keeleteadus kirjeldab üksikkeelt · teoreetiline keeleteadus uurib keelt sellisena, nagu see on, ilma teadmisi kusagil kasu pärast rakendamata
pindstruktuurid määravad ära olulisel määral, kuidas grammatilised struktuurid toimima hakkavad. · Kognitiivne pragmaatika · Keel on formaalsete suhete kirjeldus keelekasutus funktsioonist lähtuvalt. Funktsioonid erinevad kontekstiti ja keele abstraktsest kirjeldusest ei piisa, et keelt seletada. Pöörduti rohkem vormist funktsiooni poole. · Keelt ei vaadatud autonoomse ja suletud sutruktuurina vaadati keelt teatud kasutuskontekstis. Sotsiaalsuse rõhutamine. Kognitiivse keeleteaduse olulised suunad · Roland W. Langackeri kognitiivne grammatika keelt ei ole võimalik kirjeldada keelekasutaja kognitiivsetele struktuuridele viitamata ning et grammatilised strutktuurid ei ole autonoomne formaalne süsteem või pindstruktuuri avaldumisvorm. · Gtammatikaliseerumisteooria kognitiivne suund ja Bernad Heine keele struktuuri olemuse allikas on inimese suhtlus teda ümbritseva keskkonnaga; keelelised
annaabi.ee 
