- tootmisressursid; - ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus; - masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus; - masintehnoloogiate ja masinate-alane nõuandetegevus, koolitus, rakendusuuringute tulemuste tutvustus; - keskkonnakaitselised jm nõuded. Tehnika efektiivne kasutamine Masinakasutuse efektiivsus sõltub kasutatavatest masinatest ja nende kasutuskestusest ning masinatöökuludest. Masinatööde olulisus ja kulud on suured teraviljade, kartuli ja rohusöötade tootmisel. Masinatööde kulusid on vaja teada ettevõtte tööde planeerimisel, äriplaanide koostamisel ja teenustööde osutamisel. Masintöökulude leidmine Kasutatakse: 1) kulud töötunni kohta (€/h) – traktorite puhul; 2) kulud hektari kohta (€/ha) – haagitavate põllutöömasinate, kombainide, erimasinate puhul. Masintöökulude leidmisel arvestatakse:
4. ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus 5. masinaehitusfirmade ja maaletootjate poolt pakutav masinate valik ja nende tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus 6. masintehnoloogiate ja masinatealane nõuandetegevuse, täiendkoolituse võimalused, rakendusuuringute tulemuste tutvustus 7. keskkonnakaitselised jm nõuded · Tehnika efektiivne kasutamine · Masinakasutuse efektiivsus sõltub kasutatavatest masinatest ja nende kasutuskestusest ning masinatöökuludest. · Masinatööde olulisus ja kulud on suured teraviljade, kartuli ja rohusöötade tootmisel. Nt teravilja tootmisel masinatega seonduvate kulude (töötasu pole sees) osatähtsus omahinnas 36-55%. · Masinatööde kulusid on vaja teada ettevõtte töö planeerimisel, ärilaanide koostamisel ja teenustööde osutamisel. · Masintöökulude leidmine · Kasutatakse · kulud töötunni kohta (/h) (traktori puhul)
Kuna veiseliha kokkuostuhinnad on madalad, siis noorloomade nuumamisega tegeldakse minimaalselt. Paljudes ettevõttes tapetakse pullvasikad juba nädala või kahe vanuselt, sest nende pidamine ei tasu ära. Veisekarja uuendamine e. taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Seepärast on kõige olulisem on uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloomade arv sõltub lehmade kasutuskestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimis-east ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda rohkem noorloomi asenduseks vajatakse. Noormaalseks loetakse, kui aastas praagitakse 25 % lehmadest. Seega tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju (25% lehmade üldarvust). Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv
annaabi.ee 
