Kasutusalad: - hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed, katuslaed, vundamendid; - insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid); - hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); - teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); - suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid). Eeliseid: -Suur loomulik tulekindlus võrreldes teras- ja puitkonstruktsioonidega. -Konstruktsiooni pikaealisus ja väikesed hoolduskulud norm keskkonnating. korral -Monoliitse raudbetooni hea vastupanuvõime dünaamilistele koormustele, monteeritava raudbetooni korral vähendab seda eelist jätkude järeleandlikkus. -Suured võimalused konstruktsiooni (ehitise) arhitektuursel kujundamisel.
talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); − insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); − hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); − teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); − suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); − Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid, liht- rid). 3 Raudbetooni eelised ja puudused Ühegi konstruktsioonimaterjali puhul ei saa rääkida absoluutsest eelisest mingi teise materjali suhtes. Materjali suhtelised eelised või puudused sõltuvad alati konkreetsest konstruktsioonist, sellele esitatavatest nõuetest, mõjuvast koormusest ja konstruktsiooni töötamistingimustest. Mõningatest üldistest tendentsidest võib siiski rääkida. Eeliseid − Suur loomulik (s.o
DIM Jada(1 TO 100) AS SINGLE DIM Maatriks(9, 19) AS INTEGER DIM Malelaud(1 TO 8, 1 TO 8) AS STRING * 1 DIM X(-100 TO 100) AS INTEGER, Y(-100 TO 100) AS INTEGER DIM Z(-100 TO 100) AS INTEGER ' ei mahtunud enam eelmisele reale ära :-) Massiivi kasutamine Massiive kasutatakse praktiliselt igas programmis. Programm, milles ei ole ühtegi massiivi, on väga erandlik. Sest tuletage meelde, isegi string on massiiv! Teise kasutusalana võiks märkida korduvaid protsesse, milles massiivi kasutatakse andmete hoidmiseks. Massiivi kasutatakse keeles kui harilikku muutujat, kusjuures muutujanimele lisatakse indeks, mis peab mahtuma massiivi radade vahele. Vaatame järgnevalt näidet, kus massiivmuutuja 'Jada' esimesed kolm liiget summeeritakse kokku. Pascal Programmeerimise algkursus 43 - 89 Summa := Jada[1] + Jada[2] + Jada[3]; C Summa = Jada[0] + Jada[1] + Jada[2]; Qbasic
QBasic: DIM Jada(1 TO 100) AS SINGLE DIM Maatriks(9, 19) AS INTEGER DIM Malelaud(1 TO 8, 1 TO 8) AS STRING * 1 DIM X(-100 TO 100) AS INTEGER, Y(-100 TO 100) AS INTEGER DIM Z(-100 TO 100) AS INTEGER ' ei mahtunud enam eelmisele reale ära :-) Massiivi kasutamine Massiive kasutatakse praktiliselt igas programmis. Programm, milles ei ole ühtegi massiivi, on väga erandlik. Sest tuletage meelde, isegi string on massiiv! Teise kasutusalana võiks märkida korduvaid protsesse, milles massiivi kasutatakse andmete hoidmiseks. Massiivi kasutatakse keeles kui harilikku muutujat, kusjuures muutujanimele lisatakse indeks, mis peab mahtuma massiivi radade vahele. Vaatame järgnevalt näidet, kus massiivmuutuja 'Jada' esimesed kolm liiget summeeritakse kokku. Pascal Summa := Jada[1] + Jada[2] + Jada[3]; C Summa = Jada[0] + Jada[1] + Jada[2]; Qbasic Summa = Jada(1) + Jada(2) + Jada(3)
talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid, liht- rid). 3 Raudbetooni eelised ja puudused Ühegi konstruktsioonimaterjali puhul ei saa rääkida absoluutsest eelisest mingi teise materjali suhtes. Materjali suhtelised eelised või puudused sõltuvad alati konkreetsest konstruktsioonist, sellele esitatavatest nõuetest, mõjuvast koormusest ja konstruktsiooni töötamistingimustest. Mõningatest üldistest tendentsidest võib siiski rääkida. Eeliseid Suur loomulik (s.o