Kahetsus on kõige kasutum asi Kahetsus tekib, kui inimene teeb midagi valesti, jätab midagi head tegemata või ei suju kõik plaani päraselt. See tunne ei too meile midagi head, sest mis möödas, see möödas. Seetõttu võib kahetsust pidada kõige kasutumaks asjaks maailmas. Miks tekib inimesel kahetsus? Me kipume tagantjärele targad olema ja mõtleme, miks ei võinud me asju teha teisiti siis oleks ju kõik palju paremini läinud. Kahetsus võib tekkida igast pisiasjast, näiteks kahetsen ma endiselt ühte teatud hetke lapsena, kui ma onuga oma komme ei jaganud. Sellised asjad võivad eluks ajaks vaevama jääda, aeg-ajalt taas meelde tulles. Kõige enam kahetseme me loomulikult tõsisemaid asju kellelegi halvasti tegemist või
vaid mõtet Tartu puhul, kuna Tallinna rahvaarvu langus on juba silumatagi väga sile. Tartu natuke kõveramale rahvaarvu muutuse joonele aga võib eksponentsilumine tulla täitsa kasuks. Tartu puhul, joonisel 24, valiti silumiskonstandiks 0,5, kuna katsetamise teel saadi sellega parim tulemus. Suurema konstandi valimisel hakkaks silumine järjest rohkem tegeliku rahvaarvu ,,hüppeid" ignoreerima ning seega järjest kasutumaks muutuma. Väiksem konstant aga oleks antud juhul samamoodi ebapraktiline, kuna kõikumisi on vähe ning silutud väärtused hakkaksid tegelikest väärtustest põhjendamatult kõrgemale minema. See on ka põhjus, miks joonisel 25 on konstandiks valitud 0,6, kuigi tegelikult juba nii sileda joone puhul, nagu ka varem mainitud, ei anna selle silumine tegelikult midagi juurde. 20 Joonis 24. Joonis 25. 21 2.4
ülerahvastatuse teooria- prob.võib kujutada ülerahvatatus. Inglsimaal olid vaesed sotsiaalselt toetatud- nende ülalpidamine oli kulukas, ei näinudki vaeva, kuna neil oli mingi tuli alati garanteeritud. Pauperism. vaene elanikkond, kes küll saab palju lapsi, kuid ei suuda sotsiaalselt ega majanduslikult oma olukorda parandada. Ei too ühiskonnale rikkusid, vaid tekitavad hoopis probleeme. Toetuste tagamine muudab nad veelgi kasutumaks, kahjulikumaks. malthus näitas, et elanikonna kasv toimub geomeetrilises progressioonis. Resursid, mis on vajalikud inimkonna ülalpidamiseks kasvavad aga artimeetilises prog. Ressursid ei suuda kasvad sama kiiresti kui rahvaarv. Demograafilise siirde teooria/mudel (Inglise, Rootsi, Prantsuse, Eesti sobivus). Esimene etapp kuni 18.saj keskpaigani- suremuse järsk langus(iseloomustav kogu 19.saj). Enne seda suur sündimus ja suremus.
4.48. Karl Eduard Kutta Sünnikoht: Harala Amet: kasukarätsep; hiljem lambakarjus Olemus: rääkis palju; veidike pessimistliku maailmavaatega, sest pidas maailma pigem kurjaks paigaks; Tervis: nõrgad rinnad Filosoofia: Enamasti võib inimesest oodata halba, sest head pole maailmas kuigi palju ja olemasolevgi on halvaga segi ja vajab enne tarvitamist tuulamist; Elu nõuab kõva tervist ja toorest jõudu. Lugu: Kunagi ühiskonnas tähtis olnud kasukaõmbleja amet muutus aina kasutumaks ja varsti oli see elukutse haruldus, sest lambanahast kasukad polnud enam moes. Lõpuks jäi Karl Eduard tööta ja läks kolhoosi karja, enda õmmeldud valge kasukas seljas. Esialgu hoidsid lambad temast eemale, aga hiljem harjusid nad "lambanahas hundiga" ära. Perekond: Naine Hildegard Kutta Surmapõhjus: loomulik surm 4.49. Hildegard Kutta Sünnikoht: Harala Olemus: temperamentne ("...aga küll ma neile veel näitan, ma hakkan kabeliaiast koju käima
annaabi.ee 
