- tegevuse sisekontroll - audiitorkontroll Majandusarvestust nimetatakse ka “ärikeeleks”, mida on tarvis mõista selleks, et: - iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid vastuseid kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Samuti tuleks teada, et kasu majandusarvestusest väljendub koos teiste kasutoovate tegevusaladega. Majandusinformatsiooni kasutajad erinevad üksteisest infovajaduse poolest ning igal majandusinfo tarbijal on info suhtes omad spetsiifilised nõuded tulevavalt sellest, kas tegemist on info sise- või välistarbijaga. Tavaliselt on infotarbijad huvitatud: 1. Ettevõtte tulukusest. 2. Ettevõtte maksevõimest. 3. Ettevõtte jätkusuutlikkusest. Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012
Selleks ajaks oli EKL liitunud FIBA-ga (1934. aastal) ja me võtsime kohustuslikult omaks FIBA poolt kehtestatud võistlusmäärused. Varemalt olid meil käibel omad, USA-lt üle võetud võistlusmäärused. Järgmised määruste muudatused tehti FIBA kongressil 1936. a olümpiamängude ajal. Tehnilisse komisjoni, kes tegi ettepanekuid määruste muudatuste osas, valiti ka tallinlane Aleksei Selenoi. Peab märkima, et Eesti oli edumeelsete korvpalli arengule kasutoovate muudatuste pooldaja ja isegi algataja. Näiteks: 1) peale korvi saavutamist palli mängupanek sisseviskega otsajoone tagant, mitte hüppepalliga keskringist, 2) rakendada 10 sekundi määrust see on aeg palli keskjoonest ületoomiseks, 3) juhtida mängu kahe kohtunikuga, 4) lubada mängus teha rohkem kui kaks vahetust. Kahjuks ei läinud tollal veel kõik need määruste muudatused läbi, kuid Eesti poolt toetatud ettepanekud tulid korvpallimäärustesse hiljem ikkagi sisse
ehk väljakujunenud harjumuste kogumit mingi harrastuse, elamistava valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina. Kalduvuses peegeldub tihti võimekus, kuid samuti püüd oma puudusi kompenseerida. Kalduvusi võib vaadelda ka moraalsest spektist. 2 Harjumus Harjumuse olemuse on kujukalt lahti mõtestanud W.James, kes võrdleb harjumusi hiiglasuure hoorattaga, mille käigus olek hoiab meid kasutoovate tegevuste raugematus rütmis. Harjumuste aluseks olev dünaamiline stereotüüp vabastab meid paljudes argielu ettevõtmistes ja olukordades sisekõhklustest ja valikuraskustest. Ühest küljest tõstab enese millegi korduva tegemisele harjutamine meie selle ala vilumusi, samas on omaette väärtus ka sisemisel vajadusel harjumuspäraselt toimida. Need kaks ajejõudu võivad mõistagi teineteist ka tegusalt võimendada. Harjumuses võib peitudaa ka vääralt omandatud tegutsemisviis
annaabi.ee 
