Vxmax= Vt-Vg Rf = (Vx-Vx min)/(Vxmax Vx min) kus Rf on liikuvustegur, mille väärtused jäävad vahemikku 0-1 Eluaadi frkatsioonides sisalduva aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust nimetatakse kromatograammiks. Antud ttöös koosasin käsitsi. Tüüpiline kromatografeerimissüsteem koosneb kolonnist, eluendi reservuaarist ja automaatsest franktsioonikogust ehk kollektorist. Ainete kontsentratsioonide kindlakstegemiseks eluaadi fraktsioonides kasutataksse käesolevas töös spektromeetrilist meetodit. Töö käik Kolonni iseloomustamine ja ettevalmistamine. Kolonni täidiseks oli SephadexG75 ning seda iseloomustav tegur k, mis sõltub kasutatava geeli pundumisastmest, oli 0,1. Geelisamga kõrgus L oli 22,2 ja diameeter d oli 1,8 Täidise kogumaht Vt= r 2 * L = *( 1,8/2)2 * 22,2= 56,46 Geelmaatriksi maht Vg= k*Vt= 0,1 * 56,46= 5,6
ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Ka videokaamera on spetsiaalne skaneerimisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Videokaamerad teostavad samal viisil skaneerimist selles mõttes, et nad järjestikuselt loevad sisse infot kujutise iga rea ja punkti ehk pildielemendi (pikseli) kohta. Siiski kasutataksse videosüsteemides paljude sensorite kahemõõtmelist massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta. Tavalistes skannerites toimub info sisselugemine rida- ja punkthaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Need seadmed võib jagada vastavalt nende funktsioonidele nelja põhirühma: Tasaskannerid (flatbed), Lehesööturiga (sheetfed) seadmed, Projektsioonskannerid (overhead scanner),
Joonemõõtmisel elektrontahhümeetriga kasutatakse järgmised parandeid: 1) C etaloneerimisparand (nullpunkti parand või instrumendi konstant), 2) dDp õhurõhust tingitud parand, 3) dDe keskkonna niiskusest tingitud parand, 4) dDt temperatuurist tingitud parand, 5) dDh joone kaldeparand, 6) dDpr prismaparand. 24) Nimeta kaks põhilist gravimeetri tüüpi. Vedrugravimeeter (vähe täpne, kasutataksse väljas), pendelgravimeeter (statsionaarne). 25) Kuidas peaks toimuma polügonomeetriakäigu sidumine ideaaljuhul? Polügonomeetriakäigu sidumine kõrgema järgu geodeetilise võrkuga toimub käigu punktide koordinatide ja joonte direktsiooninurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse külgnevatest lähtesuundadest mõõdetud nurkade abil. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt polügonomeetriakäigu sidumise kolm meetodit: 1
valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Ka videokaamera on spetsiaalne skaneerimisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Videokaamerad teostavad samal viisil skaneerimist selles mõttes, et nad järjestikuselt loevad sisse infot kujutise iga rea ja punkti ehk pildielemendi (pikseli) kohta. Siiski kasutataksse videosüsteemides paljude sensorite kahemõõtmelist massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta. Tavalistes skannerites toimub info sisselugemine rida- ja punkthaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Need seadmed võib jagada vastavalt nende funktsioonidele nelja põhirühma: o Tasaskannerid (flatbed), o Lehesööturiga (sheetfed) seadmed, o Projektsioonskannerid (overhead scanner),
annaabi.ee 
