Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kasutajaorientatsioon" - 3 õppematerjali

kasutajaorientatsioon – juht vajab ülevaatlikumat ning detailsemat infot, kui finantsaruanded sisaldavad.
Juhtimisarvestuse olemus
4
docx

Juhtimisarvestuse olemus

planeerimiseks, otsuste täideviimise kindlustamiseks ja kontrolliks. Otsuste vastuvõtmiseks saadav informatsioon peab olema otsustajale arusaadav. Juhtimisarvestus on seotud eelkõige järgmiste küsimuste lahendamisega: 1) kulude jaotamine ja kuluhälbed (erinevus eelarvest); 2) kulude käitumine tegevuse muutumisel; 3) eelarvete koostamine. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid, mille peamiseks erinevuseks on kasutajaorientatsioon ja reglementeeritus. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Olemuselt on juhtimisarvestus laiahaardelisem.

Majandus → Majandusarvestus
37 allalaadimist
Juhtimisarvestus
16
doc

Juhtimisarvestus

Aruandlusperiood kindlaksmääratud vastavalt vajadusele Sõltuvus teistest monodistsiplinaarne interdistsiplinaarne distsipliinidest Põhinõue infole objektiivsus olulisus kontrollitavus Periood majandusaasta vastavalt vajadusele Info väljendusviis raha raha, naturaalühikud 1. Kasutajaorientatsioon ­ juht vajab ülevaatlikumat ning detailsemat infot, kui finantsaruanded sisaldavad. Kuna juht on tihedalt seotud ettevõtte igapäevase tegevusega, vajab ta täpset infot planeerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks. Välistarbijad vaatlevad tavaliselt ettevõtte tegevust tervikuna ning vajavad seetõttu infot üldistatud kujul. Juhtimisarvestuses püütakse teha vahet info sise- ja välistarbijate vahel, finantsarvestuses see vahe peaaegu puudub.

Majandus → Äriökonoomika
190 allalaadimist
Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses
30
docx

Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses

aastal, kui niinimetatud Aho raportis toodi esile sammud innovatsiooninõudluse soodustamiseks Euroopa Liidus. Erinevad nõudlus-poolsed poliitikad on olulised ka Rootsi paradoksina tuntuks saanud situatsioonidest hoidumiseks, kus innovatsiooni sisendpanused ei too kaasa loodetavas mahus turustatavaid väljundtulemusi. Põhjamaadest ongi nõudluspoolsed poliitikad kõige selgemalt innovatsioonide strateegiasse ja poliitikasse lülitatud Soomes, kus nõudlus- ja kasutajaorientatsioon on üheks võtmeelemendiks. Teised juhtivad riigid innovatsioonipoliitika arendamise alal on näiteks Austraalia ja USA. Mitmetes ülejäänud riikides on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad kas oluliselt vähemlevinud või varjatumalt esindatud. Enamikes Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikides on innovatsioonipoliitika arengutase endiselt pakkumispoole meetmete domineerimise faasis. Nõudluspoole poliitikad on omandamas 5

Ühiskond → Innovatsioonipoliitika
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun