Kaer 5 0,7 3,5 193/8,5=23 11,2 Aedmaasika 5 1 5 16 d Kokku 20 2,4 8,5 23 27,2 Tabeli nr 4 neljandas lahtris toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kaera puhul on see 3,5 ja aedmaasikatel 5. Kasutadaolev keskimine sõnnikunorm on 23. Tabelist selgub, et aedmaasikate planeeritav väetisnorm 16 t/ha, see tähendab, et 5 ha tuleb panna 80 t väetist. Kaera väetisnorm on 11,2 t/ha ehk viiel hektaril 56 t, kokku on sõnnikut vaja 136 t. 9 2.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia Orgaanilise väetise käitlusetapid sõnniku saamisest kuni mulda jõudmiseni on järgmised:
AURUGENERAATORI SOOJUSBILANSS ------------------------------------------------------ KASUTEGUR 93.62 SOOJUSKAOD -LAHKUVATE GAASIDEGA Q2= 5.31 -KEEMILISELT MITTETAIELIKUST POLEMISEST Q3= 0.50 -MEHAANILISELT MITTETAIELIKST POLEMISEST Q4= 0.00 -VALISJAHTUMISEST Q5= 0.56 -SLAKI FYYSIKALISE SOOJUSEGA Q6= 0.00 SOOJUSE SAILIVUSTEGUR - 0.994 KYTUSE ALUMINE KYTTEVAARTUS QHP= 33610. KJ/m3 KYTUSE TARBIMISAINE KASUTADAOLEV SOOJUSHULK QPP= 33610. KJ/m3 ARVUTUSLIK KYTUSE KULU BP= 4.45 m3/S KYTUSE NIISKUS WP= 0.00 KYTUSE TUHASISALDUS AP= 0.00 KYLMA OHU ENTALPIA - 251. KJ/KG OHU ENTALPIA OHUEELSOOJENDISSE SISENEMISEL - 251. KJ/m3 LIIGOHUTEGUR OHUEELSOOJENDISSE SISENEMISEL - 1.13 LIIGOHUTEGUR LAHKUVATES GAASIDES - 1.21 LAHKUVATE GAASIDE ENTALPIA - 2090. KJ/m3 KYTUSE TEMPERATUUR - 20. *C SLAKI TEMPERATUUR - 0. *C LENDTUHA OSA - 0.00 AURUTOOTLIKKUS - 55.5 KG/S LABIPUHE PROTSENT - 0.5
Kassaplaani koostamisele eelneb kahe madalamat järku plaani – raha laekumise plaani ja raha väljamaksete plaani – koostamine. Raha laekumise plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatava rahalaekumise. Raha väljamaksete plaan detailiseerib ja konkretiseerib plaaniperioodi eeldatavad väljamaksed. Aasta kassaplaan koostatakse kvartalite lõikes, kvartali kassaplaan liigendatakse kuude lõikes. Harilikult tuuakse kassaplaanis välja järgmised osad: 1) Kasutadaolev rahasumma, mis leitakse valemiga: raha algjääk + laekum = kasutadaolev raha 2) Raha väljaminek, kus kajastatakse eraldi põhimaterjalide soetamisväljaminekud (sõltuvad tarnija poolt antud maksetähtaegadest), põhitööliste palk, muud väljamaksed ja väljaminekud * depretsiatsiooni- ja amortisatsioonikulu ei ole rahaline väljaminek 3) Raha koguvajadus 4) Raha lõppjääk * tähtis on normeerida rahajääk, peaks olema minimaalselt vajalik jooksvaks tegevuseks
annaabi.ee 
