Miks Humbert tappis ta? 11. Sinu arvamus sellest romaanist 1. Tema lapsepõlvekallima Annabelli surm. 2. Ta arvas, et ehk abielu rutiinsus aitab tal ihkadest vabaneda, või vähemalt neid vaos hoida. 3. Et kui ta temaga abielluks, saaks ta Lolitaga paremini koos olla. 4. Kui Charlotte leidis Humberti päeviku, kus ta oli kirjutanud avameelselt oma tunnetest Lolita vastu. 5. Algul ähvardas Humbert Lolita lastekodusse panna, kust ta võib edasi sattuda kasuperedesse, kus tal on veel vähem vabadusi. Ning kui Humbert peaks vangi minema, jääks ta maailma täiesti üksi. 6. Ta võttis Lolitalt raha sellepärast, et Lolita tema juurest ära joosta ei saaks. 7. Ta sõimas prouga Holigani varganäoks,kes oli neil peamiselt kokaks. 8. Talle öeldi, et ta onu on Lolita juba haiglast välja võtnud. 9. Sest ta oli rase ja vajas raha. 10. Clare Quilty tegi selle näidendi koolis, kus Lolita käis ning palus ka Lolital näidendist osa võtta
·Temast sai Hollywoodi üks glamuursemaid ja populaarsemaid esinejaid. ·Ta võitis ka kuldgloobuse . ·Viimastel aastatel oli ta haige ja tal oli palju isiklike probleeme. Perekond ja varajane elu ·Monroe sündis Los Angeleses . ·Ta isa oli Edward Mortenson ·Ema oli Gladys Baker ·Kogu elu Monroe eitas et Mortenson on tema isa kuna ta ema näitas talle pilti millel ta tunnistas et Marilyni isa on Charles Stanley Gifford. ·Vaimselt ebastabiilne ema andis väikse tütre kasuperedesse rändama. ·Ema viidi haiglasse ning laps anti ema sõbranna hoole alla (Grace McKee) tema oligi see kes ütles, et Marilynist saab ühel päeval filmistaar. ·Pärast Sõbranna abiellumist saadeti marilyn lastekodusse. ·Monroe abiellus Doughertyga, abielu purunes. Karjäär ·!948 allkirjastas Monroe kuuekuulise lepingu. ·Ta alustas muusikaliga "Ladies of the Chorus" kuid film polnud edukas ning tema leping tühistati.. ·Ta sai endale väiksese rolli filmis
0,5% iseseisev elamine, 5,9% muu. (Siplane, 1999) Kasupere- ja institutsionaalse hoolduse proportsioonid Euroopa Liidus erinevad järgmiselt: Kreekas, Portugalis ja Hispaanias paigutatakse suur enamus lapsi kasuperede asemel lastekodudesse. Belgias, Itaalias ja Saksamaal elab kasuperedes pisut vähem lapsi kui institutsionaalsel hooldusel. Taanis, Prantsusmaal ja Hollandis paigutatakse pooled vanemliku hoolitsuseta jäänud lastest kasuperedesse (Siplane, 1999). Kokkuvõte Minu arust annab Eestis tunda veel Nõukogudeaeg, mil paigutati vanemliku hoolitsuseta lapsed valdavalt lastekodudesse. Praegu küll puhuvad vanemliku hoolitsuseta laste hoolekandes teised tuuled, aga keskmine eestlane on ikka selline ettevaatlik ja suhtub umbusuga võõra lapse võtmisse enda perekonda. Siin on suur roll riigil, kui lastekaitsepoliitika arendajal ja elluviijal, kes saaks sellist mõtteviisi muuta. Loodetavasti
katsumusi. Asjaolu, et psühhopatoloogiliste häirete arv kipub lapsendatud laste, nagu ka üksikute laste, seas teismeeas kasvama (võrreldes varase lapsepõlvega), lubab oletada, et keskkonnariskidel on siin oma osa. Kuna see tõuson täheldatav lapsendatud laste seas tervikuna, võib juhtuda, et individuaalseid keskkonnamõjutusi kiputakse alahindama (lk 74-76) Valikuline paigutus Lapsendatud laste uuringute kriitikud rõhutavad eriti võimalust, et laste valikuline paigutamine (kasuperedesse) toob vältimatult kaasa geneetiliste ja keskkondlike riskide segunemise. Selles seoses sisaldab valik võimalust, et soodsamad kodud valitakse soodsamate eeldustega lastele. See võib mängida rolli mõnede omaduste puhul, kuid mitte tõsiste psühhopatoloogiliste häirete puhul (sest kasuvanemad valitakse enamasti psühhopatoloogiliste kalduvusteta). Igal juhul, kuna algusest peale on olnud selge, et lapsendatud laste mudel sõltub tugevalt valikulise paihutusr võimalusest, on geneetikud
annaabi.ee 
