2) lõpetati suurtööstuse arendamine ning põhirõhk pandi peamiselt siseturu jaoks kaupu tootvate väikeettevõtete arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet; 3) peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus (suurem tähelepanu loomakasvatusele > piima- ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu) Põllumajanduse pidusriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. 4) väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele - peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi võid ja peekonit. 5) 1.jaanuaril 1928 teostati välislaenuga rahareform. Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Põllumajandus-põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast. Põllumajanduse taastamise aluseks oli 1919
Haruks Põllumajanduses jätkus ühistegevus- põllumajandus. Loodi massiliselt like liikumine. Põllumajanduse puhul masinaühistuid, kus ühiselt hangiti näitasid edasiminekut haritava põllu- moodsaid põllutööriistu.Piduriks liiga pinna suurenemine, maaparanduse väikesed talud, sest neil polnud laialdasem kasutamine, põldude võimalust suurteks kasumiteks ja väetamine, loomade arvukuse kasv, seetõttu ka investeeringuteks. tõuparandus ja sordiaretus. Tööstus 1923.a-ni eksisteerisid veneaegsed Riiklikud aktsiaseltsid andsid 25 % suurettevõtted, mis olid orienteeritud kogu tööstustoodangust. Loodi riik- Venemaa toorainele ja turule. Loodi likud komisjonid ja nõukogud loodus-
Senisest rohkem tähelepanu hakati pöörama söödakultuuridele, mille külvipind oluliselt suurenes. Peamiselt kasvasid söödakultuurid kartulikasvatuse piiramise arvelt. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja toodang. Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse madal aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Elektrifiseerimine polnud maale veel jõudnudki. Põllumajanduse piduriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. Väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele -peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi,Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi toiduaineid.. 1.jaanuaril 1928 teostati . Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Ülemaailmne majanduskriis: hinnalangus, väljaveo vähenemine, tootmise piiramine. Kriis põllumajanduses, tööstuses, kaubanduses, rahanduses. Tööpuuduse kasv, elatustaseme langus
annaabi.ee 
