Püsikulu ei sõltu klientide arvust. Siia alla kuuluvad antud reisi otsesed kulud nagu giidi ja reisisaatja töötasu ning majutus, transport, ruumide üür jne. Kaudsed kulud on seotud ettevõtte administreerimise (büroo- ja sidekulud, töötajate palgad,täiendõpe jne), turunduse (reklaamikulud jt) ning kasumiga. Kaudsete kulude puhul kasutatakse sageli teatud protsenti muutuv- ja püsikulude summast. Tavaliselt kõigub see 15-30 % vahel, olenedes ettevõtte kasumisoovist, nõudlusest, konkurentsist, hooajast ja paljudest muudest teguritest. 33. Mis on arvestuslik kasum, normaalkasum ning majanduslik kasum? V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum –
n Mõistuslikkuse e ratsionaalsuse käsitluste teisenemine, sotsiaalse ja füüsilise maailma tajumine plastilisena n Kommunikatsiooniviiside teisenemine nii isikute, kaupade kui teabe osas n Linnastumine: suurlinnad, linna ja maa suhete muutus, linliku eluviisi muutus n Standardhariduse ja kirjaoskuse levik n Kultuuritööstuse teke: kunstitooteid valmistatakse ja tähendusi luuakse kasumisoovist lähtudes n Demokratiseerumine: poliitilise osaluse laienemine, uued poliitilised institutsioonid ja legitimeerimisviisid Postmodernsuse põhiarengud n Kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, tarbijalikkus, meediaküllastus, keskklassi uued ametid, isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine, rõhk stiilile, stiilide paljusus, segadused aja ja ruumiga n Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile: nõupidamised,
üldlevinud käitumisnorme ning kasutab talle delegeeritud võimu üksnes minimaalse ja hädavajaliku koguse avalike teenuste pakkumiseks. Riigil on oma kindel roll ka turumajanduse tingimustes. Juba turumajanduse klassik Adam Smith hoiatas “nähtamatu käe” (anonüümse hinnamehhanismi ja 35 konkurentsi) liigse usaldamise eest. Turu iseregulatsioonil oli tema arvates vähemalt kaks külge. Ühest küljest on kasumisoovist ajendatud vabal konkurentsil omad vaieldamatud voorused. Vaba konkurents on 1) erapooletu; 2) anonüümne; 3) armutult ehk valikuta kõikehõlmav hinnanguandja. Kuid teisest küljest ei tohi märkimata jätta ka vaba konkurentsi teatavaid puudusi. Vaba konkurents on 1) inertne; 2) lühinägelik; 3) sotsiaalselt disharmooniline. Just neist puudustest tulenevate ohtude eest hoiataski Adam Smith inimkonda. Tema sõnul tulevat karta 1)