Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Tööstuspöördega kaasnes linnastumine (urbaniseerumine). Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid igasugused ühistud, jõuti töölisparteide asutamiseni, asuti piirama tööpäeva ja -nädala pikkust, naiste ja laste tööd, ületunnitööd, reguleerima puhkuse saamist. Ametisse seati
Nagu põllumajanduspööregi, oli tööstuspööre ühiskonnaliikmetele raske katsumus. 1840. aastal naiste ja laste tööpäeva pikkust lühendati 12 tunnilt 10 tunnile. Tööstustööliste palgad olid ühed madalaimad. Seda võimaldas suur töösoovijate hulk. Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse, oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Teemad 39,40 Suurbritannia turu avamine vabakaubandusele, võitlus viljaseaduse üle, rahvusvahelise vabakaubandussüsteemi kujunemine 19 saj kujunes suureks kaubavahetus ajaks, eriti 1840-1873. looduslikuks takistuseks olid nõrgad transpordihinnad
Omandi puudumine ei võimalda töölisel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib teda müüma oma tööjõudu. Klassivastuolud viivad lõpuks revolutsioonini. Marx kritiseeris küll teravalt proletariaadi olukorda 19. sajandi tööstusühiskonnas, oli ta kapitalismi tuline pooldaja, kuna kapitalism tundus talle ratsionaalne ja efektiivne. Oma põhiteoses "Kapital" tõi Marx välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Kasumijanu toob küll kaasa halastamatu ekspluateerimise ja konkurents laostab paljud ettevõtted, kuid samas sunnib selline keskkond pidevalt tootmist täiustama. Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate
annaabi.ee 
