kodifikatsioonidele. Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias sündisid suured kodifikatsioonid, mis olid kantud loomuõiguse ideest. 1794. aastal ilmus Preisi riikide üldine maaõigus. 1804. aastal võeti Prantsusmaal vastu valgustusajastu tuntuim koodeks - Code civil des Francais, ehk Prantsuse tsiviilseadustik. 1811.a. Ilmus Austria üldine tsiviilseadustik. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri- Euroopas seni valitsenud kasuistlikkuse. Õigusnorm hakkas üha enam omandama sotsiaalsetele normidele omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Kaasaegne loomuõigus Kuni XX sajandi alguseni ja ka sajandi algul oli valitsevaks huvijurisprudents. Seadused pidid lahendama huvide konfliktid. Tundub, et kaasajal on huvijurisprudents asendunud väärtusjurisprudentsiga. Õigust käsitletakse mingis seoses väärtusmastaapidega. Õiglus õigusloomes garanteerib eesmärgipärase huvide rahuldamise
loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus ja nende poolt rakendatav tavaõigus. Loomuõiguse kontseptsioon teeb võidukäigu Kontinentaal-Europpas XVII sajandil. Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib asjast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ja positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri-Europpas seni valitsenud kasuistlikkuse. 1.4. Ajalooline koolkond. J. Thibaut nõudis 1814. aastal loomuõigusel põhineva ülemaailmset seadustikku Saksamaa jaoks. Savigny esitas talle aga vastuväite, sest leidis, et enne generaalsete koodeksite loomist tuleb küsida, kas me oleme valmis selliseid koodekseid tegema. Ajaloolise koolkonna ideed said tõsiseks takistuseks suurtele kodifikatsioonidele. KK käsitluses ei olnud aeg kõikehõlmavateks seadustikeks, ulatuslikeks kodifikatsioonideks küps
("süstemaatiline kord") avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias sündisid suured kodifikatsioonid, mis olid kantud loomuõiguse ideest. 1794. aastal ilmus Preisi riikide üldine maaõigus. 1804. aastal võeti Prantsusmaal vastu valgustusajastu tuntuim koodeks- Code civil des Francais, ehk Prantsuse tsiviilseadustik. 1811.a. Ilmus Austria üldine tsiviilseadustik. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri- Euroopas seni valitsenud kasuistlikkuse. Õigusnorm hakkas üha enam omandama sotsiaalsetele normidele omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Kaasaegne loomuõigus Kuni XX sajandi alguseni ja ka sajandi algul oli valitsevaks huvijurisprudents. Seadused pidid lahendama huvide konfliktid. Tundub, et kaasajal on huvijurisprudents asendunud väärtusjurisprudentsiga. Õigust käsitletakse mingis seoses väärtusmastaapidega. Õiglus õigusloomes garanteerib eesmärgipärase huvide rahuldamise. Õiguslik vaidlus on alati teatud