Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kastutamise" - 5 õppematerjali

Veeseadus ja väetamine
4
doc

Veeseadus ja väetamine

nõuetele vastavuse (NV) nõuded, mida peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 kohaselt kogu majandusüksuses 2009. aastast täitma kõik põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) taotlejad. Seega kohaldatakse nõudeid: - keskkonnasõbraliku majandamise - mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale

Põllumajandus → Väetusõpetus
6 allalaadimist
Nimetu
19
ppt

Nimetu

Selle saab eemaldada igal ajal, kuid eemaldamiseks on taas vaja väikest operatsiooni. Allikas: www.kool.ee Implantaat TÕHUSUS ÕIGE KASUTAMISE KORRAL: Väga kõrge usaldusväärsusega. Minipillid MIS SEE ON? Pill sisaldab ainult kollaskehahormooni. Naine peab võtma ühe tableti iga päev, ilma 7 ­ päevaste pausideta. Allikas: www.naisteleht.ee Minipillid TÕHUSUS ÕIGE KASTUTAMISE KORRAL: Väga kõrge usaldusväärsusega. Allikas: www.naistekas.ee SOSpillid MIS SEE ON? Hädaabi pilli võib kasutada kuni 72 tundi pärast kaitsmata vahekorda. Vahend aitab pidurdada munaraku eraldumist munasarjast või viljastumist. Pill sisaldab ainult kollaskehahormooni. Allikas: www.meelespea.net SOSpillid TÕHUSUS ÕIGE KASUTAMISE KORRAL: Mõõduka usaldusväärsusega.Kui

Varia → Kategoriseerimata
23 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu
38
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

Sadade peremeeste hulgas on mingisugune hierarhia, on rikkad, vaesed. Peremeeste kõrval on veel mitmeid olulisi tegelasi, sulaseid. Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on „külakirjandust“, see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid.

Kirjandus → Kirjandus
40 allalaadimist
Hoonete soojussüsteemid
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

palju välistemp aasta jooksul või kütteperioodi jooksul allpool seda tasakaaltemp-i. Tasakaalu temp kujutab endast: On selline väliõhu temp millest madalama temp-i vajatakse kütmist. Kraadpäev iseloomustab antud paikkonna kliimat ja samas on selles arvus juba sees teatud eeldused kütmisreziimi(siseõhu temp ja kütteperioodi pikkus) kohta. Kui küttereziim muutub siis arvutatakse teistsugused kraadipäevad. Riiklikul tasemel on meil kraaditundide/päevade kastutamise soojustehnilistes arvututses riiklikult määramata. 20 Lihtsad kraadpäevad. .. aluseks ongi võetud tasakaalu temp 17 0 C sisuliselt kujutab see endast arvestuslikku siseruumi temp-i. 1 kraadpäev väljendab 1 kraadi celsiuse erinevust arvestusliku sisetemp-i(tasakaalu temp-i) ja ööpäeva(24h) keskmise väliõhu vahet. Kui on 2 kraadi celsiust siis 24h kraadipäevade

Energeetika → Soojustehnika
156 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu I
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

11 Vabanik- sulane, kes on oma tööst loobunud ja maatükikese endale saanud ja maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts

Kirjandus → Kirjandus
480 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun